Eamets koalitsioonileppest: vaid sisetarbimisega kiiret kasvu ei saavuta, vaja on liikuda välisturgudele ({{commentsTotal}})

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica LIidu allkirjastatud koalitsioonilepe on kõhnem kui varasemad lepped, kuid sellest hoolimata on otsustatud tegutseda suurelt ja püüda lahendada rahvastikuprobleeme. Ekspertide sõnul on leppes aga liiga vähe majandust hoogustavaid meetmeid.

Teaduste Akadeemia majas vaieldi ja kirjutati valmis koalitsioonilepe, mille põhiväljakutse on ülimalt ambitsioonikas: rahvastikuprobleemide lahendamine ja selle teenistuses on inimeste heaolu ja majanduskasvu suurendamine, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Eks need rahvastikuprobleemid on ju kõigile teada ja küllalt pikka aega nähtavad. See, millest ilmselt jutt käib ja mida mõeldakse, on rahvaarvu vähenemine, mis meil on paarkümmend aastat toimunud ja sellega paralleelne rahvastiku vananemine," selgitas Tallinna ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.

Ta rääkis, et proportsioonid rahvastikus muutuvad noorte kahjuks ning vanemate kasuks. Peale selle on Eesti silmitsi väljarände probleemiga. "Numbrite mõttes on see olnud meil, kui vaatame 21. sajandi esimest 15 aastat, /.../ keskeltläbi olnud niisugune, et miinus paar tuhat inimest aastas jääb rahvastikku vähemaks," ütles Puur.

Ta lisas, et kui see paar tuhat inimest kümne aasta peale kokku võtta, tuleb juba mitukümmend tuhat, mis vastab päris suurele Eesti linnale.

Eestist lahkuvad põhiliselt keskmiselt või halvemini toime tulevad inimesed. Väljarändajad lähevad riikidesse, mis on meist majanduslikult paremal järjel ja kuhu on lihtsam minna, nagu Soome. Pealegi sinna ka eestlasi oodatakse.

Kuigi uus koalitsioon on lahendada võtnud väga tõsise ülesande, ei maksa koalitsioonileppest otsida eraldi rahvastikuprobleemidega tegelevat peatükki - seda seal lihtsalt ei ole. Siiski leiab sealt ettepanekuid, mis on tegelikult selle teenistuses. Näiteks tegeletakse inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu parandamisega.

"Kuigi eraldi rahvastiku peatükki ei ole, siis on seal mitmed väga olulised punktid. Sündivuse tõstmiseks, olgu see siis paljulapseliste perede toetuse suurendamine, emapension ja muud sellised asjad. Ja arvata võib, et kui me madalapalgaliste sissetulekuid tõstame, siis see võiks seda üldist heaolu natukene kasvatada küll, nii et ma arvan, et mõlemas suunas on päris tõhusalt tegutsetud," kommenteeris Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Koalitsioonileppes on punkt, kus lubatakse teha tööturu osapooltele ettepanek tõsta töötajate miinimumpalka. Pikaaegne tippjuht, Südameapteekide juhataja Katre Kõvask peab seda lubadust loosunglikuks.

"Selles koalitsioonileppes, tuleb tunnistada, oli paar sellist loosunglikku punkti veel. Ikkagi on nii, et vabas konkurentsis palgatasemed kujunevadki lähtuvalt konkurentsist. Loomulikult tööandjad tahavad oma inimestele maksta väärilist palka, see on selge, aga tihtipeale on olukord selline, kus tehakse näiteks tööd, kus saavutatav lisandväärtus on madal, siis ilmselgelt seal ei ole võimalik maksta ka väga kõrgeid palku," selgitas Kõvask.

Allan Puur märkis, et sammud, mis jätavad kehvemini toime tulevatele inimestele rohkem raha kätte, on astutud õiges suunas, kuid neist rahvastikuprobleemide lahendamiseks ei piisa. Ta lisas, et tugeva ja konkurentsivõimelise majanduseta on mõeldamatu demograafiaprobleeme lahendada.

Majanduse elavdamisest räägitakse ka koalitsioonileppes.

"Kui koalitsioonilepet lugeda, siis loomulikult on näha, et suund on võetud pigem sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja majandusele täiendavat hoogu sissesüstivaid meetmeid on suhteliselt vähe. Ja võib-olla teenimatult, võib-olla teenitult on kõigepealt silma jäänud väga suuri küsimärke tekitavad maksud. Limonaadimaks ja kilovatimaks, nagu nad rahva suus on nüüd tänaseks välja öeldud, ei ole kindlasti majandust soodustavad meetmed," rääkis Katre Kõvask.

Ta ütles, et ebavõrdsuse vähendamiseks ellu kutsutud astmeline tulumaks riivab keskklassi, mis peaks olema majanduse mootor.

"Nii et kui me räägime üldse majanduse hoogustamisest või majanduse kasvama panemisest, siis tegelikult me räägime ettevõtlusest, me räägime ekspordivõimekusest, me räägime investeeringute siia tõmbamisest. Väga palju häid võlusõnu selles koalitsioonileppes selle kohta näha ei ole," tõdes Kõvask.

Sama meelt on Raul Eamets. "Ei ole väga palju räägitud sellest, kuidas siia tuua täiendavaid investeeringuid välismaalt, mis on tegelikult majanduse liikumapanev jõud, või kuidas suurendada näiteks meie ettevõtete ekspordivõimekust. Selge on see, et Eesti majandus ainult sisemiste reservidega, sisetarbimisega väga kiiret kasvu ei saavuta. Meil on vaja olla välisturgudel, liikuda uutele välisturgudele, tõsta tootlikkust, olla rohkem konkurentsivõimelisemad," rääkis ta.

Kõvaski sõnul sõtlub Eesti ekspordist. Ta lisas, et ekspordile suunatavaid meetmeid oleks vaja. Kõvask tõi näitena Läti, kus sel nädalal seadustati soodustused idufirmade tegemiseks, mis hõlmasid maksuerisusi. See samm annab tema sõnul Baltikumis eelise Lätile ja investeeringud lähevad sinna, sest Eestis on tööjõumaksud kõrged.

Baltikumis teisele või kolmandale kohale jäämine tähendab tema sõnul konkurentsieelise mahamängimist.

"Tegelikult, mida riik peaks tegema või millele peaks rohkem mõtlema, on just see, kuidas soodustada sellist keskkonda, mille tulemusel tekib kõrgema lisandväärtusega toode või teenus, mida on võimalik eksportida. Eesti sõltub täiesti ekspordist, nii et kõik sellised ekspordile suunatavad meetmed või mingisugused soodustused oleks väga tervitatavad," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.