Vabatahtlike merepäästjate rahastust kahekordistatakse ({{commentsTotal}})

Eesti vabatahtlike merepäästjate roll õnnetustele reageerimisel on iga aastaga kasvanud ning järgmiseks aastaks on merepäästjate rahastust kahekordistatud seniselt 100 000 eurolt 200 000 euroni.

Saaremaa vabatahtlikud merepäästjad on kolme aastaga kasvatanud oma liikmeskonda kahest mehest 64 liikmeni, aga jätkuvalt oodatakse oma ridadesse mehi juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eks meie pikem perspektiivne plaan ja mõte on ikka 200 koolitatud meheni välja minna, et oleks kogu Saaremaa rannik kaetud," ütles Saaremaa vabatahtliku merepääste seltsi juhatuse liige Koit Kull.

Tänavu on Saaremaa vabatahtlikud merepäästjad käinud merel abi osutamas 16 korral. "On olnud ohuolukordi ja on olnud ka otsinguid, need on läbisegi olnud. Aga oleme pidanud ka ühel korral inimelu päästma," ütles Kull.

PPA ei alahinda sugugi vabatahtlike merepäästjate rolli professionaalsete merepäästjate kõrval ja kahekordistab nende rahastust järgmisel aastal.

Tänavu Eestis juhtunud suurusjärgus 250 mereintsidendi puhul on vabatahtlikud merepäästjad käinud abi osutamas 1/3 juhtudest.

"Vabatahtlike merepäästjatena reageerivate üksuste otsekulud saavad ka tulevikus kaetud ja selleks on meil 100 000 eurot. Ja täiendavalt on juurde tulnud 100 000 eurot, mille ulatuses me hakkame vabatahtlikke merepääste ühinguid täiendavalt toetama ehk me maksame neile teatud mõttes nagu püsitasu," selgitas PPA valmisoleku- ja reageerimisbüroo juht Marti Magnus.

"Me kasutame kindlasti seda raha koolitamisteks ja selleks, kui merel juhtub midagi purunema, sest need maksavad väga palju. Nii et eks seda raha just selle tarbeks kasutame, et meil oleks professionaalsed ja koolitatud merepäästjad," rääkis Kull.

Laupeävasel Saaremaa vabatahtlike merepäästjate suurõppusel Sügistorm 3 osales koos teiste struktuuridega kokku 11 merepäästeüksust. Mitmed vabatahtlikud, kes tugeva tuulega merele läksid, kinnitasid, et reaalselt pole neil veel sellise ilmaga tulnud päästeoperatsiooni läbi viia. Vaatamata sellele, et laupäeva õhtu ja pool ööd tuli merel tormi trotsida, hindasid mehed saadud kogemust vajalikuks.

"Absoluutselt ei põe. Teeme seda südamega ja vabast tahtest ja nii nagu meie slogan on, et "teise võimaluse nimel!"," ütles Lõmala vabatahtlik merepäästja Olari Malk.

Toimetaja: Merili Nael



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.