Eesti Raudteel võib rahast puudu tulla
Kui järgmise aasta riigieelarve eelnõus nähakse riigipoolse toetusena Eesti Raudteele ette neli miljonit eurot, siis tegelik rahavajadus võib olla pigem 15 miljonit. Koos Euroopa Liidu toetusrahade vähenemisega suureneb ilmselt ka riigi osalus raudteetaristu säilitamisse.
Kuna Euroopa Liidu õigus näeb ette, et avaliku raudteetaristu majandusliku kestlikkuse peab tagama riik, on riigieelarvest eraldanud Eesti Raudteele eelmisel aastal viis miljonit ja sel aastal 7,5 miljonit eurot. 2017. aasta eelnõus on praegu kirjas neli miljonit. Tegelik rahavajadus võib aga kujuneda hoopis suuremaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Riigieelarve seaduse eelnõus on praegu neli miljonit, aga Eesti Raudtee ei ole veel vastu võtnud oma järgmise aasta eelarvet, aga indikatsioon on, et Eesti Raudtee järgmise aasta kahjumiks võib kujuneda suurusjärgus 15 miljonit eurot. 1. märtsil siis tuleb riigil ka vaadata selle täiendava kahjumi katteallikad," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Märksa suuremaks kui riigieelarvesse kirjutatud 7,5 miljonit, ähvardab kujuneda ka käesoleva aasta kahjum. Tatteri sõnul võib see tõusta 12 miljonile.
Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa ütles, et praegu on veel numbrid kokku löömata. "Meil on sesoonne äri, hästi palju oleneb. Viimaste kuude kaubamahud on veel puudu, nii et äkki ei tule nii suur kahjum kui alguses prognoositi," lausus ta.
Lisaks riigieelarve rahale on aastateks 2014-2020 plaanitud investeeringuid Euroopa Liidu vahenditest 85 miljoni euro eest. Kui Euroopa raha tulevikus ära langeb või oluliselt väheneb, suureneb riigieelarveliste vahendite osa veelgi.
"Selle finantsperioodi investeeringutega me saavutame taseme, kus Tallinna Tartu vahel reisirong võiks liikuda pea tunni ja 45 minutiga. Olenevalt sellest, millised eesmärgid seatakse raudteele järgmisel perioodil, kindlasti on ka nende tänaste kiiruste hoidmiseks vaja investeeringuid ja kui need ei tule Euroopa vahenditest, tuleb need asendada riigieelarveliste vahenditega," lisas Ain Tatter.
Toimetaja: Aleksander Krjukov