Droonikaadrid: Tallinna-Helsingi tunneli jaoks on Viimsis maatükk juba aastaid paigas ({{commentsTotal}})

{{1480414710000 | amCalendar}}

Helsingi-Tallinna tunneli võimalik maa peale suubumise koht on paika pandud juba 1999. aastal vastu võetud Harju maakonna planeeringuga. Viimsi vallas asuvale maatükile pole seetõttu juba aastaid lubatud uut püsihoonestust rajada.

Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Joel Jesse rääkis ERRi portaalile, et eelmise sajandi lõpus kehtestatud planeeringuga paika pandud tunneli maa peale suubumise koht sobib geoloogide ja ekspertide hinnangul selleks kõige paremini.

"See on ka olemas erinevate omavalitsuste üldplaneeringutes ja kajastatakse uues koostatavas maakonnaplaneeringus. Tallinna-Helsingi püsiühenduse eeluuringus, kui neid erinevaid trasse omavahel analüüsiti, oli see ka üks eeluuringu eelistus," ütles Jesse, viidates mullu veebruaris Sweco Projekti eestvedamisel läbi viidud uuringule.

Uue teostatavusanalüüsi juures uuritakse lisaks sellele ka teisi variante, aga kõnealune paik Viimsi vallas on Jesse sõnul praeguste teadmiste juures kõige realistlikum.

"Senist maakasutust on inimesed saanud seal jätkata, aga koridori saab sisuliselt juurde ehitada ainult ajutisi ehitisi. Ega muudmoodi ei olegi võimalik neid koridore säilitada, kui piirangud juba üldplaneeringutega on peale pandud. Vastasel juhul, kui koridorid ehitatakse täis, nende realiseerimine muutubki kahjuks võimatuks," nentis planeeringuosakonna juht.

Viimsi vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisameti juhataja Erik Vest märkis, et ka 2000. aastast kehtiv Viimsi valla üldplaneering reserveeris võimaliku tunneli maa peale tuleku asukoha ära. Suuri vaidlusi ei tohiks maatükil juba enne sajandivahetust asunud hoonete omandi pärast tema hinnangul tekkida, sest neid on vaid mõni üksik.

"Aastal 2000 ei olnud veel elamuarendus nii intensiivne siin vallas olnud ja päris suured metsa- ja põllumaad olid tühjad. Sellist vastuseisu, mis ilmselt Rail Balticuga seoses on, meie vallas ei ole," tõdes ta.

Vald eelistaks, et tunnel tuleks maa peale Väo karjääris

Samas tunnistas Vest, et vallal on väike lootus seoses võimalusega, et tunneli maale tuleku koht ei jääkski Viimsi valda, vaid hoopis Väo karjääri Peterburi tee äärde. "See jääks sinna lennujaama taha Ülemistesse, kuhu tegelikult see rong peaks kunagi välja jõudma, siis võib-olla on võimalik seda väljatuleku kohta edasi viia," lausus Vest.

Ta lisas, et ka Rae ja Jõelähtme pakkusid aasta eest välja, et neile selline variant sobiks.

"See muidugi ei tähenda, et rong tuleks nagu trepist üles - ta jõuab maa ligidale väga pikka aega, rongil on see võib-olla maksimaalselt kaks protsenti tõusu, üsna aeglaselt tuleb ja kindlasti on ta Viimsi vallas juba üsna maapinna lähedal. Aga see tähendaks, et ei peaks reserveerima raudteele maapealset reservala ohutuse tagamiseks, kaitsehaljastust ja kõike. Raudtee laius võib olla 20 meetrit, aga koridor iseenesest, kuhu inimeste elukeskkonda ei saa tekitada, on ju 200-250 meetrit lai," selgitas valla esindaja.

Samas nentis ta, et praeguse seisuga on tunneli asukoht 16 aastat tagasi paika pandud ja vald on jälginud, et sinna hoonestust ei lubataks.

Ka Joel Jesse kinnitas, et maatükk Viimsi vallas ei seisa aastaid ootel lihtsalt igaks juhuks. "Eeluuringud on tõestanud, et see on suhteliselt reaalne, et teatud eelduste realiseerumisel on tunnel teostatav ja seda me soovimegi selle uues FinEst Lingi projekti raames koostöös kõigi partneritega välja selgitada. Eeluuring kinnitas seda visiooni püsiühenduse võimalikkuse kohta," sõnas Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja.



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema