Käesoleval aastal on Suure Vallrahu koralle surnud rohkem kui kunagi varem ({{commentsTotal}})

Suur Vallrahu on maailma suurim organismide valmistatud struktuur.
Suur Vallrahu on maailma suurim organismide valmistatud struktuur. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Teadlased kinnitasid teisipäeval, et ulatusliku pleekimise tõttu on seal aastal surnud rohkem Suure Vallrahu koralle kui kunagi varem.

Austraalia kirderannikul asuv 2300 kilomeetri pikkune Suur Vallrahu, mis on maailma suurim korallide ökosüsteem, on saanud kannatada kõigi aegade suurima teadaoleva pleekimise tõttu, mis on tingitud merevee temperatuuri tõusust märtsis ja aprillis. Pleekimise mõjul korallid surevad.

Eriti ränk on olnud mõju korallarahu põhjapoolsele kolmandikule.

Allveeuuringud kinnitavad varasemate õhuvaatluste andmeid, mille põhjal on 700-kilomeetrine lõik rahu kaugemast ja raskemini kättesaadavast osast kautanud viimase kaheksa-üheksa kuu jooksul 67 protsenti madalveekorallidest.

Vallrahu lõunaosa Cairnsi ja Whitsunday saare lähedal, mida turistid sagedamini külastavad, on märksa vähem kannatada saanud.

"Enamik 2016. aasta kaotustest jääb Suure Vallrahu põhjapoolsesse, kõige puutumatumasse osasse," ütles James Cooki ülikooli korallrahu-uuringute oivakeskuse juhataja Terry Hughes.

"See piirkond pääses kahest eelmisest pleekimisest 1998. ja 2002. aastal kergemate kahjustustega, aga seekord sai just see tõsiselt kannatada."

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: