Põllumees ei suuda maa ostmisel metsa- ja kinnisvaraärimeestega võistelda ({{commentsTotal}})

Põllumaa koondumine suurtootjate, metsa- ja kinnisvaraärimeeste kätte on Eestis kaasa toonud väiketalude hääbumise, talunikel on üha raskem maaoksjonitel löögile pääseda, tõdeti Türil toimunud talupidajate keskliidu kongressil.

Näiteks Järvamaa taluniku Arvo Kuutoki karjas on 200 lüpsilehma ja noorlooma, teravili kasvab 450-hektaril. Kuutok tahab oma peretalu veelgi laiendada, kuid kõik ümbruskonna maad on leidnud juba uue omaniku.

"Maad ostavad kokku ikka praegu metsafirmad, kinnisvarafirmad, kellel on raha sinna investeerida. Põllumajandustootja, tänu sellele kaheaastasele kriisile, on praegu raskustes. Seda raha ei ole ja samas seda maad on vähe," rääkis Takkasaare talu peremees Kuutok "Aktuaalsele kaamerale".

Kinnisvaraärimehed on soovinud ka Võrumaa taluniku Ivar Rosenbergi maid üles osta. Rosenberg soovitab maaomanikel, kes siiski peavad oma maa ära müüma, eelistada kohalikke talumehi.

"Maa müüakse niimoodi ära, et isegi kui mina olen seda maad kasutanud ja mul on rendileping, siis mina olen viimane, kes saab teada, et omanik on vahetunud," rääkis Rosenberg olukorrast turul.

Talunike liidu endine tegevjuht Kaul Nurm tõdeb, et kui maa ülesostjad on suure toiduvajadusega riikidest, võime peagi ka ennast leida tühja söögilaua äärest.

Maaülikooli maakorralduse lektor Evelin Jürgenson soovitab maaprobleemi leevendamiseks uurida, mis põhjusel maa tegelikult omanikku vahetab. Ja siis üle vaadata nii maa-, põllumajandus- kui ka maksupoliitika. "Tegelikult on riigil ainult kolm võimalust: reguleerida, maksta toetust või maksustada."

Vaid kümne protsendi majapidamiste suurus ületab 100 hektarit, kuid nende käes on 70 protsenti Eesti põllumaast.

Toimetaja: Priit Luts



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: