Eestlaste võimalused kaitsefondi ühishangetes on tagasihoidlikud ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon tahab luua kaitsetööstuse elavdamiseks Euroopa kaitsefondi ning süstida selle kaudu raha teaduskoostöösse ning piiriüleste ühishangete korraldamisse. Eesti kaitsetööstusettevõtteil on eelkõige võimalus saada osa teadusuuringute rahastusest, sest ühishangete korraldamiseks võivad nad liiga väikesed olla.

Komisjoni ettepanekuga eraldatakse Euroopa Liidu järgimise aasta eelarvest kaitsesektori teadusuuringuteks 25 miljonit eurot ning kuni 2020. aastani võidakse eelarvest ette näha kokku 90 miljonit eurot.

"Ma arvan, et see on kindlasti Eesti ettevõtetele väga positiivne uudis ja väga hea võimalus. Kindlasti on meil ettevõtteid ja võimekust nii ettevõtetel üksi kui koos ülikoolidega osa võtta nende kaitseuuringute läbiviimistest ja tootearendustest," kommenteeris Eesti kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Kuldar Väärsi "Aktuaalsele kaamerale".

Mehitamata õhusõidukite arendamise ja tootmisega tegelev Eesti ettevõte Threod Systems on üks neist, kes võiks kaitsefondi rahastusele kandideerida.

"Kindlasti oleme huvitatud, sest meie ambitsioon on märksa suurem, kui lihtsalt olla Eesti," kinnitaski ettevõtte juhatuse liige Villiko Nurmoja.

Fondi teine võimalus näeb ette liikmesriikide ühiste hangete korraldamist, et vähendada seeläbi kulusid. Siin on Väärsi hinnangul Eestil väiksemad võimalused.

"See on pisut keerukam teema. Eesti ettevõtteid vaadates ja eelkõige hinnates väga realistlikult, siis me pigem oleme sellised keskmised või väiksemad ettevõtted Eestis ja ühishanked võivad tihtipeale tähendada, et nii hanke tootmiskogused on suuremad, kui ka kvalifitseeriimistingimused on kõrgemad. Ehk siis on oht, et me lihtsalt jookseme lati alt läbi," leidis Väärsi.

Samas saab Eesti oma võimalusi suurendada, tehes koostööd kas lähiriikide kolleegidega või mõne suurema kaitsetööstusega, lisas Väärsi.

Euroopa ühe suurima kaitsetööstusettevõtte MBDA asepresident Didier Philippe ütleb, et ainult koostööd tehes on meil võimalik ülejäänud maailmaga sammu pidada.

"Kõrgtehnoloogia on äärmiselt kulukas ja üksiku Euroopa riigina pole võimalik Ameerika suurfirmadega võistelda," selgitas Philippe. "Kui Euroopa ühendab jõud, oleme kõigeks võimelised. Meil on väga head insenerid, võime olla väga hästi organiseeritud, senikaua kui hoiame kokku."

Eestlased jäid Philippe'ile silma eelkõige IT-alaste teadmisega ning ta ei välista koostööd ka mõne Eesti ettevõttega.

Toimetaja: Merilin Pärli



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: