Pakosta: mehed koristajapalgale ei lähe ({{commentsTotal}})

Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta tõdes, et enamik Eesti võrdsusprobleeme on seotud soolise palgalõhega. See tekitab ka ebavõrdset soolist esindatust näiteks õpetajaskonnas, ehkki lapsed vajaksid mõlemast soost eeskujusid.

Volinik Pakosta rääkis saates "Kahekõne", et kuniks koristajapalk on nii madal, nagu ta on, peavad mehed leppima asjaoluga, et spordiklubi riietusruumis töötavad koristajatena naised, kuivõrd mehed sellise palga peale lihtsalt tööle ei lähe.

"Kui teile tundub, et te tahaksite käia spordiklubis, kus koristajaks on mees, siis Eesti olusid arvestades tuleks osta ilmselt umbes kolm korda kallim spordiklubi pääse, sest palkade erinevus naiste ja meeste vahel tuleneb osalt sellest, et päris palju naisi teeb oma haridustasemest päris palju allpool olevat tööd liiga väikese palga eest, kuhu tõesti mehed ei tule," selgitas Pakosta.

Pakosta tõdes, et valdkondades, kus töötavad kas üksnes või valdavalt naised, nagu näiteks haridus, tuleb palgatõus palju visamalt.

"Me oleme maailmarekordi omanikud naisõpetajate osakaalu poolest hariduses. Ühelgi teisel riigil ei ole õnnestunud seda tasakaalu nii paigast ära lüüa kui Eesti Vabariigis," viitas Pakosta naiste suurele osakaalule õpetajaskonnast.

Samas rõhutas ta, et lapsed vajavad ka meessoost eeskujusid, kuna kokkupuudet meestega on paljudel lastel vähe. "Meil on terve rida esimesi klasse, kus ühelgi lapsel ei ela vanemad enam koos,“ väitis volinik.

Samas tõdes Pakosta, et PISA testi tulemused näitavad: Eesti lapsed saavad väga häid tulemusi ka ainult naiste käe all haridust omandades, seega saab õpetajate tööga igati rahule jääda ning lapsed ei ole koolis hädas.

Ta nägi probleemi ka tütarlaste suures osakaalus gümnaasiumiastmes, kus poisid ei suuda tüdrukutega katsetel võrdväärseid tulemusi saavutada. Ta rõhutas, et kusagil ei ole paika pandud, milliste kriteeriumite alusel tuleks katseid korraldada ning neid annaks teha ka nii, et noormehed neis edukad oleksid. Tartu gümnaasiumid kaalusid seetõttu lausa noormeeste eelistamist katsetel, kuid seda plaani tabas avalikkuse kriitika.

"Gümnaasiumis on noormehed selgelt alaesindatud. Tartu koolide vastuvõtukatsed on ikka sellised, et kirjutada tuleb ja rehkendada tuleb - niisuguseid klassikalisi asju tuleb teha. Aga kuskil ei ole öeldud, et just selliseid asju tuleb gümnaasiumisse vastuvõtul teha. Nad lahendaksid oma probleemi ära, kui nad laseksid teha näiteks jooksmise ja kuulitõuke katsed," pakkus Pakosta välja.

Paraku ei näe haridusministeerium probleemi, nentis Pakosta.

Toimetaja: Merilin Pärli



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: