Aastaanalüüs: Eesti hariduse seitse probleemi
Haridusministeeriumi koostatud aastaanalüüs toob sel aastal välja seitse probleemi, kus valdkonna areng ei ole olnud piisavalt kiire.
1. Madala haridustasemega noored
Elukestva õppe strateegia sihiks on, et aastal 2020 ei oleks madala haridustasemega (põhiharidus või madalam) mitteõppivaid noori(18–24) üle 9%. Madala haridusega noori on Eesti tööjõuuuringu andmetel 11% ning olukord on olnud väikeste kõikumistega sarnane viimasel 5–6 aastal.
Õpingute katkestamise vähendamiseks ja võtmepädevuste arendamiseks on töös kolme tüüpi meetmed: ennetavad meetmed ja teenused; probleemide ilmnemisel rakendatavad sekkumismeetmed ning õpilaste haridussüsteemi tagasitoomise meetmed.
2. Õpetajaameti atraktiivsus
Vaid 14% Eesti õpetajaist tajub, et ühiskond väärtustab piisavalt nende tööd (OECD keskmine on 30%, Soomes 60%). Sarnane taju on ka koolijuhtide seas: 12% Eesti koolijuhtidest arvab, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud (OECD keskmine 44%).
Aasta 2020 sihiks on seatud alla 30-aastaste õpetajate osakaal 12,5% ja meesõpetajate osakaal 25%. Need näitajad on aastaid püsinud vastavalt 10% ja 14% tasemel.
Viimastel aastatel on algatatud mitmeid uusi meetmeid õpetajaameti atraktiivsuse tõstmiseks. Üks olulisemaid on kindlasti riiklik prioriteet tõsta õpetajate palka, mis on tulemusi näidanud. Et nii karjäärivõimalusi edendada kui ka palka diferentseerida, tehakse senisest nähtavamaks ametisisese liikumise ja professionaalse arengu võimalused ning töötatakse välja õpetajate töö tulemuslikkuse hindamise ja tasustamise alused.
3. Põhikoolijärgsed haridusvalikud
Kutsekeskharidusse astujate osaluse suurendamine on olnud eesmärk 10−15 aastat, kuid kunagi ei ole kutseõpet valinud üle 30% põhikoolilõpetajatest. 2020 siht on, et 35% põhikoolilõpetajatest valiks kutsehariduse.
Põhikoolijärgsed haridusvalikud on otseselt seotud noorte konkurentsivõimega tööturul ja seda ka pikas perspektiivis. Noorte jagunemine gümnaasiumi ja kutsekooli vahel on seotud ka koolivõrgu korrastamise ja koolikohtade planeerimisega.
Ministeerium leiab, et mõistlik pole piirata juurdepääsu üldkeskharidusele, kuna üldkeskhariduse mõju kogu elukaarele räägib pigem selle haridusliigi kasuks.
Kuna iga viies noor ei jõua täna mõistliku ajaga keskhariduseni, sh 5% ei jätka keskhariduse tasemel, siis tuleks haridusministeeriumi arvates rohkem tähelepanu pöörata neile ning tegeleda kutsehariduse katkestamise vähendamisega.
Ministeerium peab mõistlikuks tõsta fookusesse mitte õppeliik, vaid hästitasuvad valdkonnad, milleks näiteks kutsehariduses on IKT, turvamine ja tehnikaalad.
4. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes
Eesti on võtnud sihiks, et 20% täiskasvanutest osaleks elukestvas õppes. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes kasvas kiiresti aastatel 2006-2012, viimasel viiel aastal on see aga olnud stabiilselt 12% ringis, 2015. aastal 12,2%.
Ministeerium plaanib uusi toetusmeetmed õppijatele: tasuta osakoormusega kõrgharidus; tugiteenuste süsteem (nt lapsehoid) õppimise ajaks.
5. Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus
Põhihariduse statsionaarses õppes õpib 20% eesti keelest erineva emakeelega lastest keelekümbluses, 8% õpib eesti ja 71% vene õppekeeles.
Viimase 10 aastaga on keelekümblusprogrammis osalejate arv kahekordistunud. Kokku oskab põhikooli lõpuks 67% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B1.
Koolikultuuri ja õpetajate keeleoskuse arendamiseks plaanib ministeerium rakendada õpetajate vahetust või soodustada eestikeelsete või väga hea keeleoskusega õpetajate kas või ajutist töötamist neis koolides, kus põhikooli lõpuks eesti keele oskuse omandamisega on probleeme. Kehvema eesti keele oskusega õpetajatele on plaanis pakkuda praktikakogemust eestikeelses koolikeskkonnas.
6. Soolised lõhed hariduses
Erinevus poiste ja tüdrukute haridusvalikutes paistab silma juba põhikooli lõpus, kui kutseõppes jätkab 36% poistest ja pea kaks korda väiksem osakaal (19%) tüdrukutest.
Viimasel kümnendil on soolised lõhed veidi vähenenud ja seda just poiste käitumise muutuse tõttu. Uuringud on näidanud, et vaid iga kolmanda õpetaja jaoks on sugude võrdsus oluline väärtus, 12,7% on käinud teemakohastel koolitustel ja 2/3 õpetajatest arvab, et ühiskonna ootusi naistele ja meestele ei saa muuta.
7. Võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus. Koolivõrk ja erakoolide rahastamine
Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on eraomanduses alg- või põhikoolide arv kahekordistunud ja õpilaste arv 2,4 kordne. OECD hinnangul tekitab erakoolide rahastamissüsteem Eestis pikemas perspektiivis kvaliteediprobleeme, sest aktiivsemad vanemad ja nende lapsed liiguvad avalikust koolivõrgust välja.
Olukord, kus õppemaksu küsivad erakoolid saavad sama palju avalikke vahendeid kui tavakoolid, loob neile konkurentsieelise. Kuigi erakoolide helde toetamine tagab haridussüsteemis mitmekesise valiku, töötab see vastu koolivõrgu korrastamise eesmärkidele.
Toimetaja: Priit Luts