Aastaanalüüs: Eesti hariduse seitse probleemi ({{commentsTotal}})

{{1480666353000 | amCalendar}}

Haridusministeeriumi koostatud aastaanalüüs toob sel aastal välja seitse probleemi, kus valdkonna areng ei ole olnud piisavalt kiire.

1. Madala haridustasemega noored

Elukestva õppe strateegia sihiks on, et aastal 2020 ei oleks madala haridustasemega (põhiharidus või madalam) mitteõppivaid noori(18–24) üle 9%. Madala haridusega noori on Eesti tööjõuuuringu andmetel 11% ning olukord on olnud väikeste kõikumistega sarnane viimasel 5–6 aastal.

Õpingute katkestamise vähendamiseks ja võtmepädevuste arendamiseks on töös kolme tüüpi meetmed: ennetavad meetmed ja teenused; probleemide ilmnemisel rakendatavad sekkumismeetmed ning õpilaste haridussüsteemi tagasitoomise meetmed.

2. Õpetajaameti atraktiivsus

Vaid 14% Eesti õpetajaist tajub, et ühiskond väärtustab piisavalt nende tööd (OECD keskmine on 30%, Soomes 60%). Sarnane taju on ka koolijuhtide seas: 12% Eesti koolijuhtidest arvab, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud (OECD keskmine 44%).

Aasta 2020 sihiks on seatud alla 30-aastaste õpetajate osakaal 12,5% ja meesõpetajate osakaal 25%. Need näitajad on aastaid püsinud vastavalt 10% ja 14% tasemel.

Viimastel aastatel on algatatud mitmeid uusi meetmeid õpetajaameti atraktiivsuse tõstmiseks. Üks olulisemaid on kindlasti riiklik prioriteet tõsta õpetajate palka, mis on tulemusi näidanud. Et nii karjäärivõimalusi edendada kui ka palka diferentseerida, tehakse senisest nähtavamaks ametisisese liikumise ja professionaalse arengu võimalused ning töötatakse välja õpetajate töö tulemuslikkuse hindamise ja tasustamise alused.

3. Põhikoolijärgsed haridusvalikud

Kutsekeskharidusse astujate osaluse suurendamine on olnud eesmärk 10−15 aastat, kuid kunagi ei ole kutseõpet valinud üle 30% põhikoolilõpetajatest. 2020 siht on, et 35% põhikoolilõpetajatest valiks kutsehariduse.

Põhikoolijärgsed haridusvalikud on otseselt seotud noorte konkurentsivõimega tööturul ja seda ka pikas perspektiivis. Noorte jagunemine gümnaasiumi ja kutsekooli vahel on seotud ka koolivõrgu korrastamise ja koolikohtade planeerimisega.

Ministeerium leiab, et mõistlik pole piirata juurdepääsu üldkeskharidusele, kuna üldkeskhariduse mõju kogu elukaarele räägib pigem selle haridusliigi kasuks.

Kuna iga viies noor ei jõua täna mõistliku ajaga keskhariduseni, sh 5% ei jätka keskhariduse tasemel, siis tuleks haridusministeeriumi arvates rohkem tähelepanu pöörata neile ning tegeleda kutsehariduse katkestamise vähendamisega.

Ministeerium peab mõistlikuks tõsta fookusesse mitte õppeliik, vaid hästitasuvad valdkonnad, milleks näiteks kutsehariduses on IKT, turvamine ja tehnikaalad.

4. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes

Eesti on võtnud sihiks, et 20% täiskasvanutest osaleks elukestvas õppes. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes kasvas kiiresti aastatel 2006-2012, viimasel viiel aastal on see aga olnud stabiilselt 12% ringis, 2015. aastal 12,2%.

Ministeerium plaanib uusi toetusmeetmed õppijatele: tasuta osakoormusega kõrgharidus; tugiteenuste süsteem (nt lapsehoid) õppimise ajaks.

5. Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus

Põhihariduse statsionaarses õppes õpib 20% eesti keelest erineva emakeelega lastest keelekümbluses, 8% õpib eesti ja 71% vene õppekeeles.

Viimase 10 aastaga on keelekümblusprogrammis osalejate arv kahekordistunud. Kokku oskab põhikooli lõpuks 67% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B1.

Koolikultuuri ja õpetajate keeleoskuse arendamiseks plaanib ministeerium rakendada õpetajate vahetust või soodustada eestikeelsete või väga hea keeleoskusega õpetajate kas või ajutist töötamist neis koolides, kus põhikooli lõpuks eesti keele oskuse omandamisega on probleeme. Kehvema eesti keele oskusega õpetajatele on plaanis pakkuda praktikakogemust eestikeelses koolikeskkonnas.

6. Soolised lõhed hariduses

Erinevus poiste ja tüdrukute haridusvalikutes paistab silma juba põhikooli lõpus, kui kutseõppes jätkab 36% poistest ja pea kaks korda väiksem osakaal (19%) tüdrukutest.

Viimasel kümnendil on soolised lõhed veidi vähenenud ja seda just poiste käitumise muutuse tõttu. Uuringud on näidanud, et vaid iga kolmanda õpetaja jaoks on sugude võrdsus oluline väärtus, 12,7% on käinud teemakohastel koolitustel ja 2/3 õpetajatest arvab, et ühiskonna ootusi naistele ja meestele ei saa muuta.

7. Võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus. Koolivõrk ja erakoolide rahastamine

Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on eraomanduses alg- või põhikoolide arv kahekordistunud ja õpilaste arv 2,4 kordne. OECD hinnangul tekitab erakoolide rahastamissüsteem Eestis pikemas perspektiivis kvaliteediprobleeme, sest aktiivsemad vanemad ja nende lapsed liiguvad avalikust koolivõrgust välja.

Olukord, kus õppemaksu küsivad erakoolid saavad sama palju avalikke vahendeid kui tavakoolid, loob neile konkurentsieelise. Kuigi erakoolide helde toetamine tagab haridussüsteemis mitmekesise valiku, töötab see vastu koolivõrgu korrastamise eesmärkidele.

Toimetaja: Priit Luts



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.