Kotka: ettevõtete juhtimine välisriigist Eestis rahapesuriski ei tekita ({{commentsTotal}})

Eesti e-residendi jaoks peatselt avanev võimalus avada pangakonto Eestisse kohale tulemata, suurendab e-residentsuse pakkumise mahtu mitu korda, tõdes majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka. Seadusemuudatus, mis võimaldab tulevikus juriidilise isiku juhatusel asuda väljaspool Eestit, Kotka sõnul meile rahapesuriske ei tekita.

E-residentsuse idee ühe autori Taavi Kotka sõnul on tegelikult projekt olnud siiani pilootfaasis ja just välismaal pangakonto avamise võimalus, mis muudab asjajamise Eestiga veelgi lihtsamaks, toob järgmisel aastal e-residente hüppeliselt juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval saadeti valitsusest riigikokku seadusmuudatus, mis võimaldab Eestis registreeritud juriidilisi isikuid juhtida välisriigist. Kotka hinnangul on see muudatus võrreldes pangakonto avamisega väiksema kaaluga.

Rahandusministeerium on aga siiani ettevaatlik justiiitsministeeriumis koostatud eelnõu osas, sest teises riigis püsivalt viibiv e-resident, kes juhib siinset ettevõtet, võib tuua kaasa maksuriske.

"Võimalus offshore riigi maine tekkimiseks on olemas. Mida lihtsam on ettevõtet piiriüleselt juhtida, seda suurem oht on ka nende ettevõete kuritarvitamiseks. See tähendab seda, et võivad kaasneda rahapesuskeemid, terrorismi rahastamise skeemid ja tekivad ka maksupoliitised riskid," rääkis rahandusministeeriumi jurist Ülle Eelmaa.

Riske peaks maandama eelnõusse sisse kirjutatud nõue, et välisriigist juhitaval ettevõttel peab olema Eestis reaalne kontaktisik.

"Kõik rahapesud offshore maailmas taanduvad sellele, et need protsessid on üldjuhul paberi peal ja hästi ära peidetud. Eesti on täiesti vastupidine, Eestis on kõik täisdigitaalne, mistõttu on väga raske informatsiooni kuidagi ära kustutada või registrist kaduma panna. Meil ei saa seda teha. See on täesti loogiline, et inimestel need hirmud olid. Täna, selle kahe aasta jooksul, me oleme ära tõestanud selle, et need hirmud on siiani alusetud," kinnitas Kotka.

E-residentsuse programmijuhi Kaspar Korjuse hinnangul on projekt juba praegu kasumlik, sest e-residentide loodud ettevõtted jätavad Eestisse maksude ja tasudena üle 4,3 miljoni euro aastas.

"Me oleme nii algusfaasis, et meil on täna teada juba 10 000 ettevõtet, kes soovivad siia tulla, see on 43 miljonit kasumit. Ja kui me päriselt julgeme investeerida ja sellega tugevamalt rahvusvaheliselt edasi minna, siis on meil võimalus, et e-residentsus saab väga märgatavaks sissetulekuallikaks Eesti riigile," selgitas Korjus.

Investeerida on aga vaja projekti tuntuse märgatavaks suurendamiseks kogu maailmas.

Eestil on praegu 15 000 e-residenti 136 riigist. Kõige rohkem e-residente on Soomes, kus on üle 2500 Eesti digi-ID omaniku, mis moodustab registeerunute üldarvust 16,5 protsenti.

Venemaal on üle 1200 ja USA-s ligi 950 e-residenti. Üle 800 e-residendi on Ukrainas ja Suurbritannias ning üle 700 Itaalias ja Saksamaal. Lõunanaabritel Lätis on üle 500 e-residendi. Esikümne lõpetavad India ja Prantsusmaa, kus mõlemas on üle 400 Eesti e-residendi.

Eesti digi-ID omanikke on aga ka näiteks Vanuatul, Togos ja Tansaanias.

Toimetaja: Merili Nael



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.