Sakala keskusest alles jäänud vitraažid eemaldati Solarises kunstniku nõusolekuta ({{commentsTotal}})

Kunstnik Rait Präätsi vitraažid ja vestibüül on ainsad, mis arhitekt Raine Karbi kavandatud Sakala keskusest veel alles. Hiljuti märkas aga kunstnik, et tema teos on akendelt eemaldatud.

"Aktuaalne kaamera" uuris, millised õigused on kunstnikul sellises olukorras ning kes vastutab teose säilitamise eest.

Mahukas kolmeosaline vitraaž valmis 30 aastat tagasi Sakala keskusesse riikliku kunstikonkursi võidutööna. Keskus aga lammutati 10 aastat tagasi ja krundi hoonestusõigus läks 55 aastaks toonase aktsiaseltsi Uus Sakala, praeguse Solarise keskuse kätte.

Arhitekt Raine Karbi kavandatud Sakala keskus muinsuskaitse all ei olnud, kuid aktsiaselts Uus Sakala, muinsuskaitseamet ja Tallinna kultuuriväärtuste amet sõlmisid hea tahte kokkuleppe, et endise Sakala keskuse torni interjöörid, sealhulgas ka vitraažid tuleb osaliselt säilitada.

Vitraažikunstnik Rait Prääts meenutab, et kümme aastat tagasi tekitatigi absurdne situatsioon. "Tekitati funktsioonita ruum, mis on sisuliselt mausoleum, kus siis muumia, mida hoitakse, on vitraažid. Keegi ei pääsenud ju sinna ligi."

Praegu on vitraažid eemaldatud ja tornis käivad remonttööd, et Solariselt ruume rentiv advokaadibüroo NOVE saaks sinna laieneda. Vitraaž varjas aga päevavalgust.

Autoriõiguse seaduse kohaselt ei tohi ilma autori nõusolekuta teost muuta.

Advokaadibüroo NOVE vandeadvokaat ja partner Kristjan Tamm kinnitas, et büroo võttis vitraaži autoriga eelmisel nädalal ühendust. "Küsisime, kas ta oleks nõus kui me võtaksime selle ruumi kasutusse sellise tingimusega, et võtaksime osa vitraažist eest ära, et saaks päevavalgust sisse ja oleks mõistlik seda tööruumina kasutada," rääkis Tamm.

Eero Kangor, muinsuskaitsepeaspetsialist linnaplaneerimise ametist on seda meelt, et vitraažid tuleb täies mahus tagasi panna.

Sellisel juhul võib aga rentnik ruumist loobuda ning vitraažid jääksid taas mausoleumi situatsiooni, kus keegi neid ei näe. Lõplik otsus lasub kunstniku õlgadel.

Prääts peab sellist olukorda imelikuks: "Praeguses situatsioonis tuleb välja, et see vastutaja olen mina, et see on minu probleem, lahendagu ära."

Kunstnik on 30-aastasest saagast tüdinenud ning vaatab lahendust otsides kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti poole.

Alates 2011. aastast kehtiv protsendiseadus määrab, et 1% avalike hoonete ehituseelarvest tuleb kulutada kunsti riigihankele. Rait Präätsi juhtumiga seoses kerkib küsimus, et mis saab sellistest kunstiteostest juhul, kui muutub hoone omanik või funktsioon.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre selgitas, et enne kui sellise teosega midagi ette võtma hakatakse, mis on hoonega kas füüsiliselt või muul viisil seotud, on autoril õigus selle teose saatuse üle otsustada kõige suurem, sest temale kuulub võõrandamatult õigus teose muutmisele.

Kultuuriministeerium saab aidata otsustada, kas teosel on selline kultuurilooline väärtus, et teda tuleks väärikalt eksponeerida mõnes muus kohas.

"Üldiselt seaduse eesmärk on see, et need teosed jääksid ikkagi avalikku ruumi igavesti, aga elu on selline, et ta toob väljakutseid, mida tuleb juhtumipõhiselt lahendada," tõdes Soomre.

Sakala keskuse vitraažide lugu näitab, et kuigi kunstiteos ise muinsuskaitse all ei ole, tuleb hoone uuel omanikul selle käekäigu eest siiski kunstnikuga koos seista.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.