Tallinna vanalinnas loovad meeleolu jõulusõimed ({{commentsTotal}})

Tallinna vanalinnas loovad teisipäevast - nigulapäevast - saadik jõulutunnet akendele välja pandud jõulusõimed. Pärnu muuseumis saab aga näha sadu päkapikke.

Tallinna Ladina kvartalis käis õhtu eel akende kaunistamine. Rohkem kui 40 aknal on välja pandud jõulusõimed, millest igaüks on ainulaadne - on laste tehtud paberist kujusid, on suursuguseid nagu lossikujuline Krakowi jõulusõim, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jõulusõimede kujutamine on väga vana traditsioon - 12. sajandil levis komme tuua Püha perekond kodudesse üle Euroopa. Tänapäeval on jõulusõimede traditsioon levinud pigem katoliiklikes maades.

Jalutuskäik Tallinna vanalinnas jõulusõimede tänaval peaks andma nüüd advendiajal tõelise jõulutunde, loodavad korraldajad.

Igal juhul jõulusõimede otsimine kohvikute, kaupluste ja koolimajade akendelt peaks pakkuma kõigile avastamisrõõmu.

Pärnu muuseumis saab näha 380 päkapikku

Pärnu muuseumi fuajee on aga täis päkapikke, kelle on sinna toonud päkapikukoguja Väino Linde. Ta on neid väikseid olevusi ise ostnud, aga neid on talle ka kingitud. Hiljuti, kui tal siseministri nõunikuna töö otsa sai, kingiti sealgi talle päkapikk.

"Oma väikese tütrega, kes täna on juba täiskasvanud inimene ja kahe lapse ema, kunagi 30 aastat tagasi hakkasime neid koguma. Tema ema tõi kõigepealt Saksamaalt ühe päkapiku, siis meie vanatädi Rootsist kinkis meile jõuluks veel paar päkapikku," selgitas Linde.

Edasi läkski nii, et kuhu iganes Väino Linde sattus, päkapikk-paar tuli alati osta. Nii on neid tal igalt poolt maailmast, kus neid tegelasi teatakse ja nendest midagi
arvatakse.

Näitus Pärnu muuseumis, kus on väljas täpselt 380 päkapikku, on tasuta. Muuseumirahvas aga loodab, et külastajad püüaks nad ka üle lugeda ehk täpse arvu kokku saada. Lihtsaks nad seda muidugi teinud ei ole. Kavalad päkapikud on pugenud ka sellistesse paikadesse, kust neid otsida ei oskagi.



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: