Valitsus tahab laevaregistri e-residentsusega siduda ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Koalitsioonilepingu kohaselt tahab riik tuua rohkem kaubalaevu Eesti lipu alla ning veeteede ameti kinnitusel kavatsetakse liita laevaregistrite arendus e-residentsuse projektiga, et e-residendid saaksid registrit igalt poolt maailmas kasutada.

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik rääkis ERRile, et tänavu juunis alustas koos käimist töögrupp, kes analüüsib Eesti laevanduse olukorda ja pakub lahendusi, kuidas Eesti laevandusregistrisse kaubalaevu tuua.

"Esialgsed analüüsid on näidanud, et meil Eestis on olemas kõik eeldused olla palju suurem laevade lipuriik ja omada ka palju suuremat laevanduse kaldasektorit kui täna," sõnas ta.

E-residentsuse projekt plaanitakse liita laevaregistrite arendusega, mis tähendaks, et e-resident saab distantsilt lisaks muudele Eesti digitaalsetele teenustele ligi ka laevaregistri teenustele.

"Tuleviku laevaregister peaks olema digitaalne, st laevade andmestik pilvepõhiselt kättesaadav, taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub digitaalselt nii Eesti kui ka välismaise kliendi jaoks," kirjeldas Põiklik.

Ta tõi välja, et mudelarvutuste kohaselt suureneks Eesti riigi maksutulu 20-aastases perspektiivis Eesti lipu all sõitva 250 laeva pealt 245 miljonit eurot, mis tähendaks SKT 1,1-protsendilist suurenemist.

"Üks Eesti lipu all seilav keskmise suurusega kaubalaev tooks riigile registritasudena ning sertifikaatide väljastamise ja muude tegevustega 20 000–25 000 eurot aastas," kinnitas Põiklik.

Lahendusi otsitakse töörühmas küsimusele, kuidas soodustada laevade Eesti lipu alla toomist ning sellest tulenevalt laevade registritasude ja meremeeste makstavate maksutulude laekumist. Pikemas perspektiivis aitavad muudatused Põikliku sõnul kaasa kohalike kaldaettevõtete tööjõumaksude laekumisele ning elavdavad majandustegevust merendussektoris.

Töögrupil tuleb lahendada ka maksurežiimi küsimused, mida Põiklik nimetas väga nüansirohketeks, sest need ei piirdu vaid maksundusega, vaid lahendada tuleb ka teisi põhimõttelisi küsimusi, mis mõjutavad maksude kohaldumist ja nende määra. Arvestama peab mahukat rahvusvahelise õiguse raamistikku ja ka asjaolu, kuidas sobitada plaanitud muudatused kõige paremini Eesti seadusandlusesse.

Töögrupp tegeleb hetkel võimalike tulevaste maksupakettide koostamisega, nn tonnaažimaksu süsteemi kirjeldamise ja maksupakettide juriidilise analüüsiga. "Kindlasti on veel plaanis teha turu-uuring võimalike maksupakettide atraktiivsuse kohta Eestis ja välismaal," ütles kommunikatsioonijuht.

Simson: mereriik peab omama ka laevastikku

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson ütles ERRile saadetud kirjalikus vastuses, et Eesti on mereriik, kuid ainult sellest ei piisa.

"Mereriik peab omama ka laevastikku, paraku ei ole täna Eesti lipu all enam ühtegi suurt kaubalaeva. Seega on meil võimalik olukorda ainult parandada," lausus ta.

Simson märkis, et juba 2008. aastal loodi merendusnõukogu, mille üheks eesmärgiks oli anda nõu majandusministeeriumile Eesti merenduse arendamisel. Olemas on isegi dokument pealkirjaga „Kuidas tuua laevu Eesti lipu alla“, kus on kaardistatud probleemid ning ka pakutud lahendused.

"Tegemist on ühe minu prioriteediga, mis on kirjas ka koalitsioonilepingus," sõnas minister.

Veeteede ameti arendusjuhi Eero Naabri juhitavasse laevandust analüüsivasse töögruppi kuuluvad veel rahandus-, justiits-, sotsiaal- ja maaeluministeeriumi esindajad, samuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna töötajad. Töögrupp peaks saama oma ettepanekud valmis tuleva aasta veebruariks.



uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: