Uuring: suur avalik tähelepanu tõstis Keskerakonna toetust ({{commentsTotal}})

Suur avalik tähelepanu tõstis detsembri alguses Keskerakonna toetuse aasta kõrgeimale tasemele, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.

Samal ajal langes toetus EKRE-le ja Vabaerakonnale aasta madalaimale tasemele ning rekordkõrgele kerkis poliitilise eelistuseta vastajate osakaal.

Küsitlus erakondade toetuse kohta toimus 22. novembrist 5. detsembrini ehk perioodil, mil Jüri Ratase juhitud valitsus oli astunud ametisse. Küsitlusperioodi sisse jäid nii Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korruptsioonikuritegudes kui ka skandaalid maaeluminister Martin Repinski ümber. Repinski taandumine ministriametist jäi küsitlusperioodist juba välja.

Küsitlusest ilmneb, et valdavalt negatiivne, kuid siiski suur avalik tähelepanu on Keskerakonna toetajaid mobiliseerinud. Keskerakond on erakondade toetuse pingerea kindel liider 32 protsendiga, olles kasvatanud oma poolehoidu eelmise kuuga võrreldes veel kolme protsendipunkti võrra (oktoobriga võrreldes kuue protsendipunkti võrra).

Keskerakond eestlaste seas teine

Keskerakonna toetuse kasv on tulnud toetuse kasvust eestlastest valijate seas. Viimases küsitluses tõusis see 20 protsendini, millest paremat tulemust suudab näidata vaid Reformierakond.

Näiteks tänavu märtsis oli Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas vaid 11 protsenti, millega oldi parlamendiparteide seas alles viiendal kohal. Kõrge ehk 80 protsenti on Keskerakonna toetus muust rahvusest vastajate seas, kuid kuu varasemaga võrreldes on see langenud viie protsendipunkti võrra.

Kui Reformierakonna toetus novembris pärast Taavi Rõivase valitsuse lagunemist järsult langes, siis nüüd on langus peatunud ning Reformierakonda toetab jätkuvalt 20 protsenti valimiseelistust väljendanud kodanikest (novembris oli toetus 21 protsenti). Reformierakonnal on suurim toetus eestlastest vastajate seas (26 protsenti).

Reformierakonnale järgneb 15-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle toetus kasvas kuu varasemaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra.

Neljandal-viiendal positsioonil on võrdse kaheksaprotsendise toetusega IRL ja EKRE.

Kui IRL-i toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud (novembris oli toetus aasta kõrgeim ehk üheksa protsenti), siis EKRE toetus langes nelja protsendipunkti võrra ja oli detsembris aasta madalaim. Näiteks aprillis-mais küündis EKRE toetus 14 protsendini.

Kui aasta esimesed 11 kuud oli parlamendiparteidest väikseima toetusega IRL, siis aasta viimasel kuul oli „punase laterna“ rollis Vabaerakond vaid kuueprotsendise toetusega. Samas oli juunis Vabaerakonna toetus veel 12 protsenti, kuid on hakanud sealtpeale langema.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid Rohelised ühe protsendi toetust.

Vahe valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i summaarse toetuse ning opositsioonierakondade toetuse vahel oli detsembris suur: valitsuserakondi toetab kokku 51 protsenti, opositsiooni jäävaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda 34 protsenti.

Rekordarv eelistuseta vastajaid

Kui novembris erakondlikku eelistust mitte-väljendanud kodanike osakaal võrreldes oktoobriga vähenes 35 protsendilt 31 protsendile, siis seekordses küsitluses oli nende vastajate osakaal, kes ei sooviks hääletada mitte kellegi poolt või kes vastasid „ei oska öelda“, kasvanud rekordkõrgeks. Vastuse jäi võlgu tervelt 38 protsenti valimisealistest kodanikest.

Ehkki Keskerakonna toetus on valimiseelistust väljendanud vastajate seas aasta kõrgeim, on see ka pisut petlik. See on juhtunud tänu tulemuste arvutamise metoodikale, mis jätab erakondliku eelistuseta vastajad (keda oli rekordilised 38 protsenti) protsendi arvutamisest kõrvale. Toetajate osakaal kõigi valimisealiste kodanike seas pole Keskerakonnal võrreldes novembri algusega kasvanud – see on jätkuvalt 20 protsenti. Ligikaudu samaks on jäänud toetus Reformierakonnale (13 protsenti), sotsiaaldemokraatidele (10 protsenti) ning IRL-ile (viis protsenti). Selgelt on viimase kuuga toetajad kaotanud Vabaerakond (neli protsenti) ja EKRE (viis protsenti).

Turu-uuringute AS küsitles Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 1000 inimest nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%.

Toimetaja: Marju Himma



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.