Haapsalu lasteaed hakkab päikesepaneelidega toodetud elektrit müüma ({{commentsTotal}})

Haapsalu lasteaed Vikerkaar sai Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toel oma katusele 23-kilovatise koguvõimsusega päikesepaneelid, millega toodetud elektri ülejääki hakatakse tulevast aastast müüma.

Eelmisel aastal rekonstrueeritud lasteaia katusel olid päikesepaneelid juba varem, kuid neid oli vaid nii palju, et soojendada lasteaia tarbevett. Nüüd võivad lapsed olla uhked, et nende lasteaiast saab Läänemaa suurim võrguettevõttele päikesenergiat müüv tootja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõike energiat lasteaed ise ära ei tarbi juba sellepärast, et selle tööaeg ei ole alati siis, kui päike on üleval. Nii et energiat jääb üle ja Eesti on sellised seadused kehtestanud, et taastuvenergia on meil väga hinnatud ja võrguettevõtjad on kohustatud seda ostma," selgitas Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.

Vikerkaar on tähelepanuväärne lasteaed ka selle poolest, et katlamajast tulevat soojust seal peaegu ei kasutata. Laste jaoks kütab toa soojaks õues mänguväljaku all asuv maaküttesüsteem.

Uute päikesepaneelide koguvõimsus on 23 kilovatti. Kuigi Eestis on pikk pime periood ja ka valgel ajal, mil taevast katavad pilved, on paneelide tootlikkus maksimumist märksa väiksem, usub Peeter Vikman siiski, et olulise aja aastast on neist kasu.

"Energiat tuleb päikesest ka siis, kui suve ei ole. Meie oleme arvestanud sellise rusikareegliga, et kui tänavavalgustust tuleb põletada neli tuhat tundi aastas, siis päikest peaks ka umbes sama palju olema," ütles Vikman.

Linnavalitsus loodab, et oma energiavajaduse katmine päikesest toodetava elektriga ja ülejäägi müük tähendavad aasta lõikes lasteaia jaoks kokku kahe kuni kolme tuhande eurost rahalist võitu.

Elektrimüügileping sõlmitakse lähiajal.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: