Rauno Vinni: valitsus on oma lubadused juba unustanud ({{commentsTotal}})

Praeguse võimuliidu tegevuses avaldub lubaduste ja reaalsuse lahknevus – alles eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud, kirjutab riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni oma arvamusloos.

Kas poleks tore, kui probleemidel oleks sirgjoonelised lahendused? Näiteks võiks inimesed ennast imetablettidega saledaks süüa, kui rannahooaeg läheneb. Kaitsekulud võiks tervisepoliitikasse suunata, kui Putin lõpetaks teiste riikide kiusamise. Riigieelarve võiks mühinal kasvada, kui võimuliit tõstab auto-, alkoholi- ja suhkrumaksu. Jne.

Unistada ju võib, aga maailm ei ole must ja valge. Pahatihti käivad soovitud lahendustega kaasas ka soovimatud tagajärjed. Kehvasti teostatud hea idee võib kaasa tuua olukorra, mis on veel hullem kui enne. Sellegipoolest on otsustajate usk õilsasse eesmärki ja lihtsatesse lahendustesse mõnikord nii tugev, et oma tegevuse negatiivset kõrvalmõju eiratakse.

Viimane näide sellest on nn kobarseaduse eelnõu. Uus valitsusliit soovib mitut olulist maksumuudatust sisaldava eelnõu kiirkorras seadustada. Idee on üllas – maksusüsteemi tuleb reformida, et täita riigikassat ja viia oma poliitikad ellu. Teisest küljest on tegemist küllalt kaalukate sammudega, mille eesmärgid ja kõrvalmõjud tuleks hoolikalt läbi arvutada ning arutada.

Küsimus on igihaljas: kas eesmärk pühendab abinõu? Poliitikas sõltub reageering vastajast – värske koalitsioon ütleb, et vana valitsuse eelarve ja maksusüsteemiga nad oma sihte ei saavuta. Võimukandjad teatavad nagu Gabriel, et nad ei ole vabad mehed, neil ei olevat teist valikut! Opositsioon seevastu väidab, et ruttamine ei ole õigustatud, sest muutused ei ole läbi arutatud.

Kobareelnõu kriitikutel on õigus – seaduste tegemisel on reeglid, mida ei tohiks kiire kasu nimel painutada.

Mõlemad seisukohad on teatud piirini mõistetavad. Loo puänt on selles, et tõtliku menetlemise pooldajate ja vastaste leeris on isikud vahetunud. Endised opositsionäärid kasutavad takistuste ületamiseks nüüd ise teerulli meetodit. Reformikate aadressil võiks parastavalt tõdeda, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha sulle tehtavat.

Kuid kobareelnõu kriitikutel on õigus – seaduste tegemisel on reeglid, mida ei tohiks kiire kasu nimel painutada. Meil on kaasamise hea tava, mis reguleerib osalemist ja peaks tagama otsuste laiapindsuse ning parema kvaliteedi. Meil on ka õigusloome ja normitehnika eeskiri, mis näeb ette seadusloome etapid ja mõju hindamise korralduse.

Juhised on selleks, et poliitilised ideed ka tegelikus elus kavandatud moel tööle hakkaks. Aeg, mis kuluks kaasamisele ja riskide paremale maandamisele, oleks investeering paremasse tulemusse.

Maksumuudatuste vanade meetoditega läbisurumine on kaheldav ka põhjusel, et vastne valitsus lubas uut valitsemise kultuuri. Võimuliidu aluspõhimõtete eessõnas on sel teemal terve lõik tsiteerimisväärset materjali.

Uus kolmikliit lubab avatud valitsemist. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega.

Koalitsioonileppes seisab: „Seisaku murdmiseks vajab Eesti koostöövõimelist, seesmisele usaldusele toetuvat, laiapõhjalist ja ideedele avatud valitsust. Lubame, et me ei langeta otsuseid üksnes enese tarkusest, vaid kuulame ettevõtjaid, eksperte, vabakonda ja opositsioonierakondi. Soovime kaasata ja kõnetada kõiki Eesti inimesi, sõltumata soost, vanusest, maailmavaatest või rahvusest.“

Puhas kuld!

Kui see lõik paari sõnaga kokku võtta, siis uus kolmikliit lubab avatud valitsemist. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega.

Huvitava kokkusattumusena lõppeb just täna Pariisis mitmepäevane avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine. Avatud valitsemise partnerlus on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks.

Eestit esindas Pariisi kohtumisel president Kersti Kaljulaid, kelle varasemad sõnavõtud ja teod kinnitavad truudust avatud valitsemise põhimõtetele. Küll aga ilmneb lubaduste ja reaalsuse lahknevus praeguse võimuliidu tegevuses – eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud.

Taoline ilmne sõnade ja tegude erinevus murendabki rahva ja riigi usaldussuhet. Sel põhjusel ei kaalu tõttamine maksumuudatustega loodetud kasu üles.

Tõeliselt läbipaistev poliitikategemine oleks midagi teistsugust.

Eesti on rahvusvahelises võrdluses küllalt avatud valitsemisega riik. Kuid poliitika köögipoolel on veel palju ära teha. Koalitsioonileppeski on öeldud, et riigijuhtimine vajab uusi mõtteid ja lahendusi. Nii oleks peaminister Jüri Ratas võinud maksumuudatuste läbisurumisel aja maha võtta ja väisata selle asemel Pariisi suurüritust, et mõista paremini, mida avatud valitsemine muu maailma tippjuhtidele tähendab.

Järgmiste riigikogu valimisteni jäänud aja vältel on raske ümber pöörata aeglase majandusarengu või rahvastiku kahanemise trende. See võtab aega. Küll aga saaks juba täna hakata riiki juhtima kooskõlas avatud valitsemise printsiipidega. Lisaks usalduse tõusule toetab avatud valitsemine ka sotsiaalset innovatsiooni ja see loob omakorda eeldusi uueks arenguhüppeks.

Valitsus saab iga päev kõikidelt ühiskonnarühmadelt n-ö tasuta konsultatsiooni. Hea peaminister, kinnitan siiski enda poolt, et avatud valitsemine on väga selgelt üks pagana hea mõte!

Avatud valitsemise ideid võiksite mõõdukate kuludega ja laiade masside toetusel jalamaid rakendama hakata. Tõeliselt läbipaistev poliitikategemine oleks midagi teistsugust ja avatud riigijuhil oleks võimalik endast positiivne märk ajalukku jätta.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: