Rauno Vinni: valitsus on oma lubadused juba unustanud ({{commentsTotal}})

Praeguse võimuliidu tegevuses avaldub lubaduste ja reaalsuse lahknevus – alles eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud, kirjutab riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni oma arvamusloos.

Kas poleks tore, kui probleemidel oleks sirgjoonelised lahendused? Näiteks võiks inimesed ennast imetablettidega saledaks süüa, kui rannahooaeg läheneb. Kaitsekulud võiks tervisepoliitikasse suunata, kui Putin lõpetaks teiste riikide kiusamise. Riigieelarve võiks mühinal kasvada, kui võimuliit tõstab auto-, alkoholi- ja suhkrumaksu. Jne.

Unistada ju võib, aga maailm ei ole must ja valge. Pahatihti käivad soovitud lahendustega kaasas ka soovimatud tagajärjed. Kehvasti teostatud hea idee võib kaasa tuua olukorra, mis on veel hullem kui enne. Sellegipoolest on otsustajate usk õilsasse eesmärki ja lihtsatesse lahendustesse mõnikord nii tugev, et oma tegevuse negatiivset kõrvalmõju eiratakse.

Viimane näide sellest on nn kobarseaduse eelnõu. Uus valitsusliit soovib mitut olulist maksumuudatust sisaldava eelnõu kiirkorras seadustada. Idee on üllas – maksusüsteemi tuleb reformida, et täita riigikassat ja viia oma poliitikad ellu. Teisest küljest on tegemist küllalt kaalukate sammudega, mille eesmärgid ja kõrvalmõjud tuleks hoolikalt läbi arvutada ning arutada.

Küsimus on igihaljas: kas eesmärk pühendab abinõu? Poliitikas sõltub reageering vastajast – värske koalitsioon ütleb, et vana valitsuse eelarve ja maksusüsteemiga nad oma sihte ei saavuta. Võimukandjad teatavad nagu Gabriel, et nad ei ole vabad mehed, neil ei olevat teist valikut! Opositsioon seevastu väidab, et ruttamine ei ole õigustatud, sest muutused ei ole läbi arutatud.

Kobareelnõu kriitikutel on õigus – seaduste tegemisel on reeglid, mida ei tohiks kiire kasu nimel painutada.

Mõlemad seisukohad on teatud piirini mõistetavad. Loo puänt on selles, et tõtliku menetlemise pooldajate ja vastaste leeris on isikud vahetunud. Endised opositsionäärid kasutavad takistuste ületamiseks nüüd ise teerulli meetodit. Reformikate aadressil võiks parastavalt tõdeda, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha sulle tehtavat.

Kuid kobareelnõu kriitikutel on õigus – seaduste tegemisel on reeglid, mida ei tohiks kiire kasu nimel painutada. Meil on kaasamise hea tava, mis reguleerib osalemist ja peaks tagama otsuste laiapindsuse ning parema kvaliteedi. Meil on ka õigusloome ja normitehnika eeskiri, mis näeb ette seadusloome etapid ja mõju hindamise korralduse.

Juhised on selleks, et poliitilised ideed ka tegelikus elus kavandatud moel tööle hakkaks. Aeg, mis kuluks kaasamisele ja riskide paremale maandamisele, oleks investeering paremasse tulemusse.

Maksumuudatuste vanade meetoditega läbisurumine on kaheldav ka põhjusel, et vastne valitsus lubas uut valitsemise kultuuri. Võimuliidu aluspõhimõtete eessõnas on sel teemal terve lõik tsiteerimisväärset materjali.

Uus kolmikliit lubab avatud valitsemist. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega.

Koalitsioonileppes seisab: „Seisaku murdmiseks vajab Eesti koostöövõimelist, seesmisele usaldusele toetuvat, laiapõhjalist ja ideedele avatud valitsust. Lubame, et me ei langeta otsuseid üksnes enese tarkusest, vaid kuulame ettevõtjaid, eksperte, vabakonda ja opositsioonierakondi. Soovime kaasata ja kõnetada kõiki Eesti inimesi, sõltumata soost, vanusest, maailmavaatest või rahvusest.“

Puhas kuld!

Kui see lõik paari sõnaga kokku võtta, siis uus kolmikliit lubab avatud valitsemist. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega.

Huvitava kokkusattumusena lõppeb just täna Pariisis mitmepäevane avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine. Avatud valitsemise partnerlus on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks.

Eestit esindas Pariisi kohtumisel president Kersti Kaljulaid, kelle varasemad sõnavõtud ja teod kinnitavad truudust avatud valitsemise põhimõtetele. Küll aga ilmneb lubaduste ja reaalsuse lahknevus praeguse võimuliidu tegevuses – eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud.

Taoline ilmne sõnade ja tegude erinevus murendabki rahva ja riigi usaldussuhet. Sel põhjusel ei kaalu tõttamine maksumuudatustega loodetud kasu üles.

Tõeliselt läbipaistev poliitikategemine oleks midagi teistsugust.

Eesti on rahvusvahelises võrdluses küllalt avatud valitsemisega riik. Kuid poliitika köögipoolel on veel palju ära teha. Koalitsioonileppeski on öeldud, et riigijuhtimine vajab uusi mõtteid ja lahendusi. Nii oleks peaminister Jüri Ratas võinud maksumuudatuste läbisurumisel aja maha võtta ja väisata selle asemel Pariisi suurüritust, et mõista paremini, mida avatud valitsemine muu maailma tippjuhtidele tähendab.

Järgmiste riigikogu valimisteni jäänud aja vältel on raske ümber pöörata aeglase majandusarengu või rahvastiku kahanemise trende. See võtab aega. Küll aga saaks juba täna hakata riiki juhtima kooskõlas avatud valitsemise printsiipidega. Lisaks usalduse tõusule toetab avatud valitsemine ka sotsiaalset innovatsiooni ja see loob omakorda eeldusi uueks arenguhüppeks.

Valitsus saab iga päev kõikidelt ühiskonnarühmadelt n-ö tasuta konsultatsiooni. Hea peaminister, kinnitan siiski enda poolt, et avatud valitsemine on väga selgelt üks pagana hea mõte!

Avatud valitsemise ideid võiksite mõõdukate kuludega ja laiade masside toetusel jalamaid rakendama hakata. Tõeliselt läbipaistev poliitikategemine oleks midagi teistsugust ja avatud riigijuhil oleks võimalik endast positiivne märk ajalukku jätta.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.