Uuring: välismaalt asub Eestisse elama 6000 inimest aastas
Viimastel aastatel on välismaalt Eestisse elama asunud keskmiselt kuus tuhat inimest aastas ja vaid kuus protsenti siinsetest elanikest on mingil moel sisserännanuid aidanud, selgus inimõiguste instituudi uuringust.
Saabunute peamine mure ei ole riigi rahaline tugi, vaid see, kust leida perearst ja lapsele kooli- või lasteaiakoht, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kooliküsimus peaks riigil olema aga põhjalikumalt läbi mõeldud, ütles rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.
"Eestisse saabub kahe suurema rühmana sisserändajaid ühelt poolt Euroopa Liidust ja teisalt endisest Nõukogude Liidust. Need, kes tulevad EL-i, panevad lapse eesti või rahvusvahelisse kooli. Nende jaoks, kes tulevad ida poolt, on valik see, et lapsed pannakse vene kooli ehk need sisserändajad hakkavad lõimuma mitte eestikeelsesse Eesti ühiskonda, vaid venekeelsesse Eesti ühiskonda. Nii et see on kindlasti see koht, mida võiksime mõelda - et uussisserändajad lõimuksid eestikeelsesse ja mitte venekeelsesse osasse Eesti ühiskonnas," rääkis Tammaru.
Toimetaja: Merili Nael