Savisaare toimiku lekkimine võib viia prokuratuuri ja kapo sisejuurdluseni ({{commentsTotal}})

Edgar Savisaare kriminaaltoimiku avaldamine ajakirjanduses selle nädala alguses võib viia riigiprokuratuuris ja kaitsepolitseis sisejuurdluseni, mis peaks kinnitama, kas õiguskaitseorganid lekitasid uurimismaterjale.

Selle nädala alguses avaldas Postimees esimesena Edgar Savisaare kriminaalasja toimikud, tuues uurimismaterjalidest välja detailsed salvestused vestlustest, fotosid ja kommentaare. Nii siseminister Andres Anvelt kui ka justiitsminister Urmas Reinsalu mõistsid sellise uurimismaterjalide lekitamise avalikult hukka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See ei ole seadusega kooskõlas ja mulle tundub, et tegemist võib olla ka väärteoga, sest eraeluliste andmete sellisel kujul lekitamisega. Politsei ja andmekaitsinspektsioon peavad seda kindlasti analüüsima ja oma menetlusi alustama," kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu.

Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs tegi riigikogule ettepaneku luua uurimiskomisjon, kes selgitaks materjalide lekkimist. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) eraldi uurimiskomisjoni loomist vajalikuks ei pea, küll aga on ülehomsele õiguskomisjoni istungile kutsutud riigi peaprokurör Lavly Perling ning osalevad ka justiitsminister ja siseminister.

"Eelkõige on oluline see, et me saaksime kindlustunde, et riigi-institutsioonid ei ole selle lekitamise taga, ei kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur," ütles Karilaid.

Jaanus Karilaid on teinud ettepaneku siseministrile viia kaitsepolitseis läbi sisejuurdlus ja justiitsministrile teha sama riigiprokuratuuris. Keskerakondlasest õiguskomisjoni esimees peab tõenäoliseks, et lekitajaks on kaitsjad või süüdistatavad.

"Täna on selline mulje ja ma isiklikult tahaksin uskuda et see nii on," sõnas ta.

Urmas Reinsalu lisas, et kaks ja pool aastat on materjalid olnud prokuratuuri ja kaitsepolitsei valduses. "Sealt ma neid lekkeid pole täheldanud. Nüüd on need lekked toimunud."

Lisaks uurimisastustele on materjalidele ligipääs ka kõigil seitsmel süüdistatud isikul, Keskerakonnal ning nende kõigi kaitsjatel. Seega lasub lekitamise kahtlus ligemale 20l inimesel. Teine oluline küsimus on Karilaiu sõnul, miks meedia toimikuid avaldas, seda enam et mitmes avaldatud materjalis domineerib eraelu kirjeldamine.

"Keskerakonna näol on täna tegu valitsusparteiga, see on peaministripartei, mis on võimul nii riigis kui ka Tallinnas. Kui ajakirjanduse kätte satub niivõrd oluline materjal, mis räägib selle erakonna käitumismustritest, kultuurist, taustast ja sidemetest nii palju, siis ajakirjandusel on kohustus neid materjale kaaluda ja vajadusel ka avaldada," lausus Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Hussari sõnul kaitseb kehtiv allikakaitseseadus ajakirjanikke ja oma allikaid ei tuleks selles juhtumis ei kohtulikus menetluses ega uurimiskomisjonis neil avaldada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: