Asekantsler: Eesti noortel on puudus enesekindlusest, et oma häid teadmisi ka ellu viia ({{commentsTotal}})

Eesti noortes tuleks tõsta enesekindlust, et nad julgeksid koolis saadud häid teadmisi ja oskusi ka ellu viia, ütles haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

ETV saade "Vabariigi kodanikud" küsis, et kuigi Eesti on PISA testides taas tõusnud pjedestaalile, siis kas ja kui palju õnnestub hariduse kvaliteeti realiseerida näiteks kas või majanduskasvu näol.

Mart Laidmets on öelnud, et hea põhiharidus teeb lihtsamaks tööturu vajadustega kohanemise. Samas on Eesti elatustase endiselt kahe kolmandiku juures Euroopa Liidu keskmisest. Laidmets tõdes, et see näitab ilmselt seda, et targaks on lihtsam saada kui rikkaks.

Siiski on tema sõnul Eestil läinud hästi alates 1990. aastate algusest, mil riik alustas enda nullist üles ehitamist. "Võtame meie suurima võrdluspartneri Singapuri, kes 1967. aastal sama teekonda alustas ja jõudis 1990. aastatel ehk ühe põlvkonna jooksul rikaste riikide hulka. Ja me oleme praegu rikaste riikide hulgas. Selge on see, et praegu edasi liikumine on keerulisem kui siia jõudmine. Ja ka ilma selle väga tugeva haridusliku baasita poleks me ilmselt jõudnud nii kiiresti siia, kus me oleme praegu," rääkis ta.

Tallinna ülikooli professor Mati Heidmets on öelnud, et Eesti haridussüsteemis domineerib äraõppimine, mis viib selleni, et näiteks koolide tulemused viivad heade teadmisteni, aga suhteliselt kehvade oskusteni.

Saates kommenteeris Heidmets, et PISA test mõõdab probleemide lahendamise oskusi vaid teatud õppeainete raames, kuid peaks mõõtma ka oskusi, mis panevad majanduse käima.

"Kui mõtleme, mida see unistatud majandushüpe või -areng tahab, siis ta tahab kindlasti seda, et inimene oleks tark ja oskaks ka seda tarkust kasutada, aga ta tahab midagi veel. Ei ole nii, et need 15-aastased, kes meid on viinud sinna maailma tippu, hakkavad kõik 10 või 15 aasta pärast ettevõtet looma, idufirmasid tegema, turul läbi lööma. Need oskused, mis panevad majanduse jooksma, pole päris samad oskused, mida PISA mõõdab," rääkis ta.

Samas märkis Heidmets, et arvatavalt hakkab PISA test mõõtma ka ainete raames probleemi lahendamise oskusest väljapoole jäävaid oskusi ja võimekusi. Neis tulemustes tema hinnangul Eesti õpilased ilmselt väga kehvad pole, kuid ka päris esimeste hulgas mitte.

Laidmets selgitas, et OECD hakkaski PISA testi tegema, kuna organisatsiooni nägemuses selles kajastatavad oskused on just need, mille pealt saab täpselt ennustada, kuidas ühiskond 15 või 20 aasta pärast hakkama saab.

"Sinna lisanduvad terve rida selliseid oskusi, mida ka mõõdetakse, kas või koolirõõm, mille tulemused saame teada järgmise aasta aprillis ja sügisel saame teada seda, kuidas koostööoskusega on Eesti koolis. Ka see on see, mis meil kõige paremas korras pole," ütles ta.

Laidmetsa sõnul on aga Eesti õpilastes palju puudust enesekindlusest. "Selle arendamist nii koolis kui ka ühiskonnas peame parandama, et me julgeks neid väga häid oskusi ja teadmisi, mida omandanud oleme, ka ellu viia. Kui vaadata, mida õpilased ütlesid oma karjäärivaliku kohta, siis number üks oli siiani see, et nad tahaks oma firma teha, number kaks see, et tahavad minna tööle info- ja kommunikatsioonisektorisse. See erines suuremast osast teistest riikidest, et neile on jõudnud kohale see, kus on võimalik võib-olla tõesti ka rikkaks saada lisaks targaks saamisele," rääkis Laidmets.

"Mina oleks suhteliselt optimistlik, et ka praegusel kujul PISA test siiski suudab üsna täpselt öelda, kuhu me võime jõuda, kui oma potentsiaali rakendame," lisas ta.

Heidmets tõdes saates, et Eesti kool annab väga hea ainealase teadmise. Tema arvates on aga aeg teha järgmine samm. "Mõelda tuleks umbes selles võtmes, et kui meil on tarkuse mõttes peaaegu maailma parim kool, siis mõne aja pärast võiks see kool olla ka selline koht, kuhu kõik suure rõõmuga lähevad, kus on mõnus olla ja kus enesetunne õpetajatel ja õpilastel on ka maailma parim. Siin me jääme vist natuke maha," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Trump Afganistani strateegia tutvustamisel.President Trump Afganistani strateegia tutvustamisel.
USA kaitseminister teatas vägede arvu suurendamisest Afganistanis

Ühendriikide kaitseminister James Mattis teatas esmaspäeval, et USA ja mitmed liitlased suurendavad oma vägede arvu Afganistanis.

Taliban: Afganistanist saab USA surnuaed

Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.