Riigikohus asub otsustama, kas riigikogulane võib korraga "kahel toolil" istuda
Riigikohus on võtnud menetlusse taotlused, millega soovitakse hinnangut, kas nn kahe tooli seadus on kooskõlas põhiseadusega või mitte. Suvel vastu võetud seadus lubab riigikogu liikmetel pärast 2017. aasta kohalikke valimisi kuuluda ka valla- ja linnavolikogudesse.
Nii Kose kui ka Lääne-Saare vallavolikogu tegi möödunud kuul riigikohtule taotluse, et kontrollida, kas "kahe tooli" seadus on põhiseadusega kooskõlas. Nüüd otsustas riigkohus taotlusi menetlema hakata. Kose vallavolikogu esimehe Uno Silbergi sõnul on põhiküsimus võimude lahususes ning tema hinnagul soovitakse "kahe tooli" seadusega pärssida kohalike omavalitsuste iseseisvat otsutusõigust.
"Tekib ju ebaterve konkurents, kus riigikogu liikmetel on teatud konkurentsieelis. Esiteks on see, et neil on parteiline tugi. Neil on olemas riigi tugi, alates valimiskampaaniate teostamisest kuni selleni välja, et neil on ka infoeelis ja tekib konflikt ka sellega, et kelle huvide eest nad siis seisavad," selgitab Silberg.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on huvitav jälgida, kuivõrd suudavad taotluse esitanud vallad näidata, et valimistejärgselt volikogusse sattuvad üksikud riigikogu liikmed võiksid sealset tööd kuidagi halvata või teistsuguseks muuta.
"Siin tuleb kindlasti rõhutada, et omavalitsuste autonoomiat saab ennekõike kahjustada see, et riigikogu liikmed kandideerivad, aga kandideerimist kehtiva põhiseaduse järgi keelata ei saa," toob Madise välja olulise aspekti.
Madise lisab, et seetõttu ei saa tekkida ka olukorda, kus mõni riigikogu liige võtaks volikogus ära valimisliidu koha. "Siin käib vaidlus üksnes selle üle, kas see riigikogu liige, kes kandideeris kohalikku volikokku ja sai kõige rohkem hääli, tohib sinna volikokku tööle minna või läheb tema asemel väiksema häälesaagiga asendusliige samast erakonna või valimisliidu nimekirjast."
Kui riigikohus leiab, et riigikogu ja volikogu liikme ametid ei ole ühildatavad, siis jätkub Madise sõnul tõenäoliselt senine kord.
Põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi (VE) kinnitusel on põhiseadusega kooskõlas nii kahel toolil istumise lubamine kui ka keelamine.
Samuti tuletab Adams meelde, et kuni 2005. aastani oli kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetel võimalik samal ajal riigikogu töös osaleda.
"Minu põhiväide on see, et see ei ole juriidiline küsimus, see on poliitiline valik, kas meile meeldib rohkem ühtepidi või meeldib teistpidi," selgitab riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Adams põhiseaduse mõtet.
"Kahe tooli" seadus peaks hakkama kehtima alates järgmise aasta kohalikest valimistest.
Võimalik tülitekitaja koalitsioonis
Sel suvel, kui riigikogu nn kahe tooli seaduse heaks kiitis, hääletasid selle poolt toonase koalitsioonierakonna saadikud ning vastu olid Keskerakonna, Vabaerakonna ja EKRE saadikud. Nüüd on Keskerakond saanud valitsusse, kuid koalitsioonipartneritega ollakse selles küsimuses jätkuvalt eri meelt.
"Tänaseks päevaks on see seadus vastu võetud ja meil ei ole olnud ei koalitsiooniläbirääkimistel ega pärast siin riigikogus debatte meie uue koalitsioonipartneriga antud küsimuses," ütleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Kalvi Kõva.
"Ühelt poolt on see vaieldav. Euroopa praktika on väga erinev. Teiselt poolt reaalne olukord Eestis, kui volinike arv väheneb üle tuhande võrra. Ja mina olen seda meelt, ei maksa kõiki asju endale rabada, võiks jätta ka teistele inimestele, aktiivsetele, kohapealsetele inimestele võimaluse osaleda," leiab aga põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits (KE)
Sama komisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) leiab, et keskerakondlaste veenmine peab käima õiguspäraselt ja olema põhjendatud. "Tänane kaebus on antud põhiseaduse riive hindamiseks riigikohtusse. Ja selleks, et öelda, et üks või teine seadus on põhiseadusvastane, selleks ei piisa kaugeltki mitte poliitilistest argumentidest või retoorikast, vaid see peab väga selgelt olema kaalutletud õiguslikult ja viitama selgele vastuolule," jätab Vaher otsad lahtiseks.
Toimetaja: Merilin Pärli