Anvelt: materjalide lekitamiseks võib olla erinevaid motiive ({{commentsTotal}})

Siseminister Andres Anvelt ütles, et Edgar Savisaare kriminaalasja materjalide lekitamiseks võivad olla erinevad motiivid.

Anvelt kinnitas ETV saates "Kahekõne", et tema hinnangul on ajakirjandus muutunud justkui marionetiks, kes sõltub talle ettesöödetud infost. Tema arvates on sellel mitu põhjust.

"Arvan, et ühtepidi on see, et meil on kogu ajakirjandus, välja arvatud ERR, kommertsajakirjandus väga pingelisel konkurentsiturul. /.../ Seda on võimalik väga hästi ära kasutada just sellepärast, et - ma ei taha olla ülekohtune, aga neid püütakse nagu haikalasid, et visatakse verd vette ja haid ujuvad kohale - see on nende võimalus ellu jääda. Antud juhul nii ongi käitutud, neid ongi hea ära kasutada ja ületada igasuguseid piire," rääkis ta.

"Arvan, et antud juhul on see piir ületatud. Kindlasti on põnev lugeda võib-olla ühe või teise poliitku või avaliku elu tegelase mingeid kriminaalseid tegevusi, aga ma ei usu, et see otseselt mõjutab kohut. Pigem arvan, et loodetakse seda, et ühel hetkel inimese süü kohtus on moraalselt iganenud, et seda on nii palju leierdatud, et /.../ võib-olla see karistus ei olegi nii raske kui taheti, see on maandunud, see asi on juba nii ära leierdatud, et see kohtupidamine on ära peetud avalikkuse silmis ja mis kohtuotsus tuleb, polegi enam tähtis," lisas ta.

Anvelt on enda sõnul kindel, et Savisaare kriminaalmenetluse materjalid ei lekkinud ajakirjandusse riigi menetlusasutustest.

"Kui loeme lehes markantset kirjeldust sellest, et kuidas toimus kohtumine, kuidas mindi kuhugi numbrituppa, siis need on ainult stenogrammid. See kõik kuskil olemas lindis, videos. Need on osised kriminaalmenetluse materjalidest, mida ei anta kaitse poolele. Ja need ei ole lekkinud. Teine külg on see, et sellest hetkest peale, kui süüdistus on esitatud, esitatakse kõik materjalid sellele väga laiale ringile kaitsjatele. Ma ei taha siin ette heita kaitsjatele, aga küsimus on selles, et süsteem - ja arvan, et süsteem iseenesest on õige - võimaldab kõik materjalid sisuliselt piiramatus koguses üle anda kaitstavale. Ja mida tema nendega teeb, see on tema õigus," selgitas minister.

Lekitajatel võib olla Anvelti sõnul erinevaid motiive. 

"Tuleb arvestada, et selles asjas on süüdistatavaid, kaitsjaid kümnetes. Ei saa jääda kinni ühe inimese juurde. Inimestel võivad olla erinevad motiivid. Asi on selles, et keegi on eeluurimise käigus arvatavasti olnud uurimisorganitega palju lahkem info jagamisel, keegi vähem, keegi tahab võib-olla viia mingit teravikku kuhugi. Kui me teaksime seda inimese mõistuse käitumist antud momendil, kui ta seda lekitab, siis oleks võib-olla ka palju lihtsm jõuda sinna lekkeni. Täna me oskame võib-olla aimata mingeid motiive, samas kõik inimesed on nii erinevad, et need motiivid võivad olla seinast-seina," rääkis Anvelt.

Toimetaja: Merili Nael



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.