Osa liikmesriike soovis pikendada Vene-sanktsioone kauemaks ({{commentsTotal}})

Neljapäeval toimunud ülemkogul soovis osa Euroopa Liidu riigijuhte, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone pikendataks rohkem kui tavapärase kuue kuu võrra, kinnitas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk pressikonverentsil.

Diplomaatide andmetel oli osa innukalt sanktsioone toetavaid liikmesriike mures, et USA presidendiks valitud Donald Trump võib soovida Venemaa suhtes survet vähendada ning seetõttu võiks Euroopa Liit igaks juhuks Moskva-vastaseid sanktsioone tavapärasemast pikemaks perioodiks pikendada, vahendas Reuters.

"See saadaks väga halva signaali, kui Trump selle pikendamisega kaasa ei läheks või pikendaks sanktsioone Euroopa Liidust lühemaks perioodiks," selgitas üks kõrge Euroopa Liidu ametnik ettepaneku loogikat.

Pole teada, millised riigid täpsemalt pikemaid sanktsioone nõudsid, küll on selles valguses aga kindlas kõneviisis räägitud näiteks Poolast.

Ülejäänud liikmesriigid selle plaaniga siiski nõus ei olnud ning lõpuks jääda senise formaadi juurde, mille kohaselt pikendatakse Ukraina kriisi asjus kehtestatud majandussanktsioone alati kuue kuu võrra. Euroopa Liit on varem seadnud tingimuseks, et 10 000 inimelu nõudnud konflikti puhul kehtestatud sanktsioonid saab kaotada vaid juhul, kui Moskva asub täitma Minski rahuleppe tingimusi. Seni pole seda juhtunud ning Donbassis rikuvad Kremli-meelsed võitlejad igapäevaselt relvarahu.

Tusk ütles ka kommentaariks, et hetkel on liiga vara, et Euroopa Liit saaks hinnata, milliseks Trumpi poliitika Venemaa suunal tegelikult kujuneb.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel selgitas samuti, et sanktsioonide pikendamises jõuti kokkuleppele lähtudes praegusest olukorrast, mitte aga "soovist eeldada, mida USA uus president kavatseb teha".

Sanktsioonide pikendamist prognoositi juba varem, Süüria asjus uusi sanktsioone ei kehtestatud

Euroopa Liidu riigijuhid leppisid neljapäevasel ülemkogul kokku Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide pikendamises. Ukraina kriisi puudutavaid sanktsioone pikendati 6 kuu võrra ehk 2017. aasta keskpaigani.

Tegemist oli ootuspärase otsusega, millele viitasid möödunud nädalatel nii erinevad allikad kui ka juhtpoliitikute avaldused. Ametlikult on sanktsioonide pikendamine kavas vormistada järgmise nädala alguses.

Ukraina president Petro Porošenko tervitas sanktsioonide pikendamise otsust. "Ma olen siiralt tänulik selle kõikumatu ühtsuse ja solidaarsuse eest, mida Euroopa liidrid näitavad üles Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse, sealhulgas Krimmi, taastamise nimel," kommenteeris ta.

Alates oktoobrist on üha rohkem arutatud ka seda, et Venemaa suhtes tuleks kehtestada uusi sanktsioone seoses Moskva tegevusega Süürias - eriti on silmas peetud pommitamiskampaaniat Aleppos - kuid seni on sellel teemal tehtud vaid avaldusi ning üleskutseid. Kuigi Aleppost räägiti ülemkogul palju, mingit sanktsioone puudutavat otsust ei tehtud. Samas pole ükski EL-i juhtpoliitik ka teatanud, et see võimalus oleks täielikult välistatud.

Neljapäeval jõuti kokkuleppe ka Ukrainat puudutavate Hollandi nõudmiste asjus

Euroopa Liidu riigijuhid toetasid ülemkogul ka Hollandi valitsuse nõudmisi, mis puudutasid EL-i ja Ukraina assotsiatsioonilepingu sõlmimist.

Hollandi peaminister Mark Rutte hoiatas varem, et kui liikmesriikidel ei õnnestu Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu asjus sobivale lahendusele jõuda, oleks "suurim kingitus, mida me saame [Venemaa presidendile] Vladimir Putinile teha".

Hollandi valitsus otsis õiguslikult siduvat kompromissi, mis võimaldaks allkirjastada Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe, mille Hollandi valijad kevadisel referendumil tagasi lükkasid. Rutte märkis pärast kokkuleppele jõudmist, et ta pole hetkel siiski absoluutselt kindel, kas Hollandi parlament Ukraina assotsiatsioonilepingu ratifitseerib, kuid EL-i poolt üles näidatud kompromiss annab selleks lootust.

Kokkuleppe kohaselt kinnitatakse, et assotsiatsioonilepe ei tähenda automaatset sammu Ukraina täisliikmestaatuse poole, et sellega ei kaasne kollektiivseid julgeolekutagatisi ega kohustusi sõjaliseks abiks ning et see ei anna ukrainlastele õigust EL-is töötamiseks.

Referendumi puhul polnud peateemaks Ukraina, vaid Euroopa Liit

Hollandis aprillis toimunud referendumil toetas Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepet 38 ja vastu oli 61 protsenti hääletanuist.

Osalusprotsendiks oli 32,2, mis tähendab, et peaminister Rutte valitsus peab rahvahääletuse tulemusega arvestama. Referendumi tulemuste kehtima jäämiseks pidi osalusprotsent ületama 30.

Suur osa valijatest jättis hääletamata, sest nad ei pidanud teemat piisavalt oluliseks. Tegemist oli Hollandi ajaloo kolmanda referendumiga.

Kogu referendumi puhul polnud tegelik küsimus niivõrd Ukraina assotsiatsioonileppes, vaid kogu Euroopa Liidu kritiseerimises. Eelmisel aastal hakkas Hollandis kehtima rahvahääletusi reguleeriv seadus, mille kohaselt saab referendumi abil kehtivat seadust muuta. Euroskeptikud kasutasid võimalust ning võtsid sihikule mõne Euroopa Liitu puudutava seaduse läbikukutamise. Ning paraku jäi euroskeptikutele ette just nimelt parajasti esile kerkinud EL-Ukraina assotsiatsioonilepet puudutav seadus, mis hollandlasi tegelikult ei huvitagi.

Nagu ka paljudes teistes liikmesriikides, on ka Hollandis kriitika Euroopa otsustusprotsessi suhtes kasvanud. Paljude jaoks on raske leppida näiteks Kreeka toetamise või mitmete migratsiooni või pagulasi puudutavate otsustega. Valitsusel on aga tulnud pidevalt selgitada, miks need otsused on nii hollandlaste kui ka kogu Euroopa huvides.

Kuigi seaduse kohaselt pole referendumi tulemus valitsuse jaoks siduv, on kevadiste valimisteni jäänud vähe aega ning kui valitsus referendumi tulemust ei arvesta, annab see valimistel ilmselgelt tunda.

Leppe peavad ratifitseerima kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Holland on ainus, kus seda pole veel tehtud. Ukraina vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hakkas kehtima 2015. aasta algusest. Selleks et see kehtivuse kaotaks, peaksid kõik liikmesriigid selle kehtetuks kuulutama - nii aga ei juhtu. Kui aga Holland assotsiatsioonilepet heaks ei kiida, pole võimalik seda ka ametlikult ratifitseerida. Referendumi ajal eesistujamaaks olnud Holland jäi seega küllaltki piinlikku olukorda, kus väikesel grupil sealsetest euroskeptikutest õnnestus ülejäänud liikmesriikide parlamentide otsused tupikusse suunata.

Euroskeptilise Vabaduspartei juht Geert Wilders kutsus enne referendumit üles kõiki Ukraina assotsiatsioonileppe vastu hääletama ning avaldas arvamust, et Ei-kampaania võit saab olema inspiratsiooniks ka Briti valijatele, kes juunis otsustasidki Euroopa Liidust lahkuda. Venemaa meedias, kus ka eelpool nimetatud Wilders sageli sõna võtab, võeti Hollandi referendumi tulemus vastu suure heakskiiduga.

Toimetaja: Laur Viirand



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.