Abe ja Putini kohtumine lõppes vaidlusaluste saarte teemal läbimurret saavutamata ({{commentsTotal}})

{{1481881494000 | amCalendar}}

Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Venemaa president Vladimir Putin sõlmisid kaks päeva kestnud kohtumisel hulga majandusleppeid, kuid kahe riigi sidemeid alates Teisest maailmasõjast varjutanud territoriaalvaidluses läbimurdeni ei jõutud.

Putini visiidi peaeesmärk oli ekspertide hinnangul majandusisolatsiooni leevendamine olukorras, kus Lääs on Venemaa toetuse eest Süürias hävitustööd tegevale president Bashar al-Assadile hukka mõistnud. See eesmärk sai ka täidetud, vahendas Reuters.

Abe ja Putin leppisid kokku, et alustavad läbirääkimisi ühise majandustegevuse üle vaidlusalustel saartel. Pooled teatasid ühisavalduses, et see on samm rahuleppeni jõudmise suunas.

Putin ütles, et Venemaa võib leevendada Jaapani kodanike saarte külastamise korda. Ta lisas, et territoriaalvaidlusele tuleb lahendus leida ning majanduskoostöö aitaks Venemaal ja Jaapanil tihedamaid sidemeid luua. Putin kutsus Abet taas Venemaad külastama.

Põhjaterritoorium ehk Lõuna-Kuriilide staatus on alati olnud hea nupp, millele suhetes Jaapaniga vajutada. Kahepoolset majanduslikku koostööd tõstsid mõlemad riigijuhid esile, sest mingit muud suurt läbimurret ei olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõdesime, et kahjuks on Venemaa ja Jaapani kaubandusvoog läinud allapoole. Kuid leppisime kokku, et tõukame Jaapani ja Venemaa koostöö taas kasvuteele," ütles Putin.

Vene presidendi sõnul on rahulepe Jaapaniga tähtsam kui Venemaa majandushuvid. "Minu jaoks on kõige tähtsam sõlmida rahulepe, sest see looks tingimused pikaajaliseks koostööks," rääkis Putin pressikonverentsil Tokyos.

Jaapani peaminister Shinzo Abe aga ütles, et ajaloo rõhutamise asemel tuleks leida võti tulevikku suunatud suhetele. Shinzo Abe sõnul on tee leppeni keeruline ning ilma usalduseta eesmärki ei saavutata. "Peame pingutama läbimurde suunas, et me ei valmistaks tulevasele põlvkonnale pettumust. Peame mineviku kõrvale heitma ja leidma lahenduse, mis on mõlemale poolele kasulik," sõnas Abe.

Lisaks loodetakse järgnevate kõnelustega leida lahendus, kuidas endised saare elanikud, kes Hokkaidole küüditati, saaksid taas vabalt oma varasemas kodupaigas käia.

Allikas: Jaapani ettevõtted suhtuvad Venemaal tegutsemisse ettevaatusega

Kohtumistel allkirjastati kokku 80 dokumenti, millest 68 puudutasid äriasju, sealhulgas erasektori leppeid. Samas ütles kohtumise ettevalmistamises osalenud Jaapani ametnik, et hoolimata Abe administratsiooni survest jäid Jaapani ettevõtted Venemaal äri tegemise osas ettevaatlikuks.

"Seetõttu on paljud lepped, millest teada anti, ebamäärased vastastikuse mõistmise memorandumid," rääkis allikas.

Aegade jooksul on Jaapani ja Venemaa vahel korduvalt veeratatud ideed ühisest majandustegevusest saartel, tegelikkuses ei ole aga kunagi jõutud üksmeelele, kuidas seda teha, ilma et kummagi poole nõudmised kaalu ei kaotaks.

Kui Putin ja Abe reedel teisele kohtumisele suundusid, avaldasid parempoolsed aktivistid peaministri büroo lähistel meelt, hüüdes: "Anna saared tagasi!" ja "Putin, mine koju!".

Abe on lubanud territoriaalvaidluse lahendada, Putin riskiks aga kompromissile minnes rikkuda enda kui Venemaa suveräänsuse vankumatu kaitsja kuvandit kodumaal.

Vaidlus ei ole lasknud Jaapanil ja Venemaal sõlmida rahulepet, mis lõpetaks Teise maailmasõja ka formaalselt. Jaapan nõuab 1855. aasta kaubandus- ja piirilepingule viidates Kuriilide nelja lõunapoolset saart - Iturupi, Kunashiri, Shikotani ja Habomaid. Moskva peab Lõuna-Kuriile Teise maailmasõja tagajärjel Nõukogude Liidule ja selle pärijana Venemaale kuuluvaiks.

Sõjaseisukorra lõpetanud 1956. aasta Nõukogude-Jaapani deklaratsiooni kohaselt soostus Nõukogude Liit tagastama pärast rahulepingu sõlmimist Shikotani ja Habomai, kuid leping on seni sõlmimata.

Toimetaja: Karin Koppel



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: