Tüli Vabaerakonnas sai alguse suhtumisest katuserahade jagamisse ({{commentsTotal}})

Vabaerakonna juhatus pole saanud avaldust Jevgeni Krištafovitši erakonnast väljaheitmiseks. Lõppenud nädalal avaldas Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Artur Talvik meedias arvamust, et Krištafovitš võiks erakonnast lahkuda. Krištafovitš endal aga erakonna ees süüd ei näe.

Erimeelsuste põhjuseks sai suhtumine riigikogu fraktsioonide poolt jagatavasse katuserahasse ning Vabaerakonna fraktsiooni otsusesse katuraha jagamisel osaleda. Nn katuseraha on raha, mis eraldatakse riigieelarvest regionaalseteks investeeringuteks ja fraktsioonid saavad otsustada, kuhu see raha läheb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Krištafovitš meenutas sotsiaalmeedias, et veel aasta tagasi oli Vabaerakond seisukohal, et katuseraha jagamine on poliitilise korruptsiooni ja altkäemaksu üks vormidest, selles mõttes ei ole võrreldes 2015. aastaga üldse midagi muutunud.

"Ainult, et Vabaerakonna fraktsiooni positsioon on miskipärast muutunud. Ja fraktsioon ei soovi seda põhjendada minu meelest, et see on variserlikkus ja no nii ei saa. Ja nüüd enne kohalikke valimisi hakata katuserahasid jagama - no see on ju poliitilise korruptsiooni üks osa," selgitas Krištafovitš.

Vabaerakonna juhatuse liige Elo Lutsepp ütles, et Vabaerakond on katuseraha ikka kritiseerinud, kuna sellise raha kasutus pole läbipaistev ning see selgub alles viimasel minutil enne eelarve vastuvõtmist. Kuna seadused seda ei reguleeri, ei saa selle vastu ka seadusega võidelda, tõdes Lutsepp. Samas on selle raha kasutus olnud suuresti põhjendatud.

"Kui tavaline inimene vaatab seda nimekirja, siis on ju näha, et raha on eraldatud heaks otstarbeks. Milleks siis, kui seda korda ei muudeta, kaheksa riigikogu liiget peaksid teistmoodi käituma. Kui nüüd võtta, et meie fraktsioonile ei meeldi ka riigikogu kodukorra seadus, et kas nad peaksid riigikogust ära minema selle tõttu, et neile see ei meeldi?" ütles Lutsepp.

Krištafovitš aga sõnas, et Vabaerakond tuli riigikokku teiste loosungitega: "Kui me käitume nii nagu kõik teised, siis järgmistel valimistel meid ei valita, meid ei usuta enam."

Lutsepp väitis omakorda vastu, et Krištafovitš olevat juba poolteist aastat "passiivselt kõrval", millegi loomisse ei panusta ning ainult kritiseerib.

"Aga mis puutub ta väljaviskamisse, siis tänaseks päevaks ei ole laekunud sellist avaldust. Kontrollisin järele. Ei ole tulnud," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: