"AK. Nädal" uuris, mis haldusreformist edasi saab ({{commentsTotal}})

Algava nädala teisipäeval tuleb riigikohtust otsus, mis ütleb, kas praegu käimas olev haldusreform on põhiseadusega vastuolus, nagu väidavad mitmed kohalikud omavalitsused. Hoolimata otsusest minnakse aga haldusreformiga edasi ja uuest aastast algab sundliitmiste etapp. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis edasi saama hakkab.

Tartu maakonna lõunaosa, 2600 elanikuga Kambja vallas tiksub elu omasoodu. Siinne vald on otsustanud haldusreformi ühinemisläbirääkimistest loobuda. Vallavanem Ivar Tedrema sõnul saab eraldiseisev omavalitsus ise hakkama.

"Mina julgen küll öelda, et praeguseni Kambja vald on tulnud oma asjade ja tegemistega toime," sõnas vallavanem.

Kuigi Nõo vald, kus on ligemale 4000 elanikku, tegi Kambjale ühinemisettepaneku, siis sellest Kambja loobus. "Mina kardan küll, et see tekitab sellise olukorra, et Kambja valla elanike hääl jääb seal uues liitunud vallavolikogus tagaplaanile," märkis Tedrema.

Selliseid omavalitsusi, kes vältisid läbirääkimisi, ootab nüüd sundliitmine. Sama saatus ootab ka neid, kelle elanike arv pärast ühinemisi või pärast meeleheitlikku ühinemiskampaaniat jääb alla 5000 elaniku. Aga mismoodi need vallamajad ja linnavalitsused siis kinni pannakse ja juhtimine üle võetakse?

"Peale seda otsust seadus näeb ette, et peavad mõningaid toiminguid hakkama läbi viima maavanemad. Kui need sundühendatavad ei tee ära oma valimistoiminguid ja ei määra valimispiirkondi, siis peab nende eest selle toimingu ära tegema maavanem. Siis alles jõuame välja kohaliku omavalitsuste valimisteni ja need uued omavalitsused hakkavad toimima alles 1. jaanuar 2018. Sinna on veel väga pikk maa," selgitas rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet.

Siia vahele jääb ka periood, kus valitsus teeb ise omavalitsustele ettepaneku, et proovigu nad nüüd liituda konkreetselt ette antud teiste omavalitsustega. Kui omavalitsused seda maiks ära ei tee, alles siis sundliidab riik omavalitsused. Aga kas ikka liidab?

"Ma arvan, loodan vähemalt, et seda sundliitmist ei tule, sest mulle tundub, et Keskerakonna liidrid on seda meelt, et nad ei pea seda varianti õigeks," ütles Kambja vallavanem Tedrema.

"Uus koalitsioon deklareeris, et seadust ei avata, mis andis meile suure kindlustunde, et me saame edasi minna," lausus omakorda asekantsler Sarnet ja andis mõista, et sundliitmine ikkagi tuleb.

Keskerakondlasest riigihalduse minister Mihhail Korb ei öelnud aga kaamera ees otse välja, et näiteks Kambja valda või Saaremaal üksinda jäävat Pöide valda ootaks sundliitmine.

"Ma ootaks ikkagi 1.jaanuari, ma ei taha mõjutada sõnadega ühtegi otsust, täna on vabatahtlik liitumine. Tulebki 2. või 3. jaanuar, kus kogu pilt on läbi analüüsitud ja siis ma olen valmis vastama igale teie küsimusele, iga konkreetse valla kohta," rääkis minister.

"Aktuaalse kaameraga" konsulteerinud poliitikute ja ametnike sõnul tekitavadki ministri "kõigile meeldida tahtvad" ja vastukäivad sõnumid segadust ja panevad läbirääkimistest hoiduvaid omavalitsusi uskuma, et neid ei liideta.

Nii näiteks käis minister Korb Saaremaal, kus 11 omavalitsust liitus ja ta kiitis suurt omavalitsust ning päev hiljem kohtus Pöide rahvaga, kus väidetavalt ütles, et nemad on õigel teel.

"Ma ei öelnud ühte ega teist, ma väga kiitsin kohtumisel suure vallaga, et nemad on õigel teel ja kui ma kohtusin Pöide vallaga, siis ma väga ei rääkinud, seal ma rohkem kuulasin. Ma toetan, et oleks omavalitsused, kes võivad investeerida, plaanipäraselt areneda. Kas see on suur või territoriaalselt väike, kas see on rahvaarvult suur või väike, mina ei saa öelda. Ma ei näe pilti, et üks oleks tugevam kui teine," selgitas Korb.

Ministeeriumi asekantsler Sarnet ütles aga selgelt välja, et mitte-läbirääkivatest omavalitsustest ei ole enamik reformi järgi elujõulised, üksi ainult juba seepärast, et enamik jääb alla 2000 elaniku.

"Sellisel puhul rääkida võimekusest, sellest, et nad ka tulevikus on võimekad, sest me räägime, et meie rahvaarv ju väheneb ja eriti ääremaadel, sellest ju rääkida ei saa," nentis Sarnet.

Ometi ei ole aga see nii üheselt mõistetav kõigile. Peipsi veerele jääv 1100 elanikuga Pala vald kogus hiljaaegu kuulsust sellega, et ungarlasest vallavanem Jozsef Weinrauch andis värvika intervjuu Postimehele, mille sõnumi võib lühidalt kokku võtta, et "mina oma valda ei jäta."

"Tegelikult see ei ole tema vald. See on ju vallaelanike vald. Eks paistabki silma nende vastuvõitlejate või mitte ühineda tahtvate poole pealt see, et nad ei mõtle, kuidas nende inimesed paremaid teenuseid saaks, vaid sellele, kuidas oma positsiooni vallas säilitada ja see on väga kahetsusväärne," rõhutas asekantsler.

Vastukaaluks on aga Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos teiste kogemusele tuginedes näinud, et haldusreformi on vaja. "Pigem taoline ühinemine on väiksemaid kogukondi just aktiviseerinud."

Lihula on leidnud enda kaaslasteks Hanila, Koonga ja Varbla valla. Selle juures muutub aga maakonna piir ning edaspidi kuulub praegu Lõuna-Läänemaale jääv omavalitsus Pärnu maakonda.

"Need omavalitsused, kellel on ühinemine üle maakonna piiri, on mingis mõttes sattunud raskemasse olukorda ja võib-olla ka löögi alla. Kui ühinetakse tänastes maakonna piirides, siis need vallad tegutsevad ühinemislepinguga, sisuliste kokkulepetega. Lihula valla seisukohast rääkides, siis meie tegeleme sellele vastamisega, et mis saab olema maakondlik kuuluvus," sõnas Ojala-Toos.

Nagu öeldud, saab uus Lääneranna vald olema Pärnumaal ja selles muutuses ei ole Lihula vallavanema sõnul tegelikult midagi erakordset. Kuna aga nelja ühinenud valla külje all on Tõstamaa, kes praegu läbirääkimistest loobunud, siis tunduks loogiline, et sundliitmise käigus saab ka Tõstamaast uue omavalitsuse osa. See näib aga nö tublide läbirääkijate karistamisena.

"Kuidas motiveeritakse seda ühinemisprotsessi läbi teinud valda, et tema külge liidetakse tõepoolest selline vald, kes ei ole selles protsessis osalenud. Tegelikult neid vastuseid me täna ei ole saanud," nentis Lihula vallavanem Ojala-Toos.

Toimetaja: Laur Viirand



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.