Fotod ja videod: Ankaras lasi ründaja maha Venemaa suursaadiku ({{commentsTotal}})

{{1482164351000 | amCalendar}}

Ankaras tulistati Venemaa suursaadikut Andrei Karlovit, kes viidi raskelt haavatuna haiglasse, teatasid Türgi telekanalid esmaspäeva õhtul. Hiljem kinnitas Vene välisministeerium, et suursaadik suri saadud haavade tagajärjel. Tulistajaks oli Türgi politseinik, kes viitas enne surma soovile "Aleppo eest kätte maksta".

Vahejuhtum leidis aset ühes Ankara kunstigaleriis ning lisaks suursaadikule sai rünnakus haavata veel kolm inimest, vahendasid BBC, Reuters, The Guardian, Interfax jt.

Türgi meediaväljaannete kinnitusel osales Vene diplomaat näituse avamisel kaasaegse kunsti keskuses. Tegemist oli fotonäitusega, mille raames esitleti türklaste poolt tehtud fotosid Venemaast.

Ajal, kui Karlov oli lõpetamas oma sõnavõttu, tulistas ründaja teda selga ning seejärel lasi ta lamavat diplomaati veel vähemalt ühe korra.

CNN Turki andmetel kestis sündmuskohal pärast rünnakut veel tulevahetus. Hiljem teatasid Türgi õiguskaitseorganid, et ründaja on "neutraliseeritud", väidetavalt lasti ta politseinike poolt maha.

Ajaleht Hürriyet kirjutas esialgu, et ründaja kandis ülikonda ning et tal oli politseiniku dokument, mis võimaldas tal ka turvakontrollist läbi tulla ja rahulikult kõnet pidava suursaadiku lähedale seisma jääda.

Hiljem avalikustati ka ründaja isik - tegemist oli Ankara märulipolitseiniku Mevlut Mert Altintas, kes sellel hetkel siiski ühtki tööülesannet ei täitnud. Hetkel pole veel teada, kas ta tegutses üksi või oli ta seotud ka mõne rühmitusega. Ükski liikumine või rühmitus pole rünnaku eest veel vastutust võtnud.

Reutersi allikate kinnitusel peeti tulistaja õde ja vend võimude poolt kinni.

"Kättemaks Aleppo eest"

Pealtnägijate kinnitusel oli tulistaja karjunud, et tema rünnak on "kättemaks Aleppo eest".

Pärast seda, kui ründaja suursaadikut esimest korda selga tulistas, olevat ta käskinud teistel inimestel ruumist lahkuda.

Näituse avamisel viibinud AP fotograafi sõnul oli ülikonda kandnud ründaja karjunud "Allahu Akbar" ning tulistanud vähemalt kaheksa lasku. Samuti lõhkus ta mõned näitusel olnud fotodest.

"Ärge unustage Aleppot, ärge unustage Süüriat. Jumal on suur!" tõlkis BBC ründaja sõnumit.

Moskva käsitleb juhtunut kui terroriakti, riikidevahelised suhted ei kannata

62-aastase Karlovi näol oli tegu kogenud diplomaadiga, kes on muuhulgas olnud ka Venemaa suursaadik Põhja-Koreas. Türgis oli ta suursaadikuks alates 2013. aastast.

Venemaa välisministeerium kinnitas juhtumit ning teatas, et on Türgi võimude ja Ankara saatkonnaga tihedas kontaktis. President Vladimir Putinit on diplomaadi ründamisest informeeritud ning viimasel on CNN Türki teatel olnud juba ka telefonivestlus Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoganiga.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova rõhutas, et Moskva käsitleb juhtunut kui terroriakti ning teemat on kavas arutada ka ÜRO julgeolekunõukogus.

Riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski ütles kommentaariks, et mingit uut suhete jahenemist Moskva ja Ankara vahel äsjase rünnaku tõttu ei toimu, "ükskõik kui palju ka meie strateegilised vastased Ankaras ja Läänes seda ka ei tahaks".

"Seda ei juhtu. Meie vahel on erimeelsusi. See on tohutu tragöödia, kuid suhted meie riikide vahel seeläbi ei kannata," lisas ta.

Ka Türgi välisministeerium ja president Erdogan rõhutasid, et "Venemaa ja Türgi sõprust juhtum varjutama ei hakka". Presidendi sõnul oli tegu tahtliku provokatsiooniga, et Türgi ja Venemaa suhteid rikkuda. Erdogani kinnitusel see aga ei õnnestu ning Putiniga peetud telefonivestluses kinnitasid mõlemad, et ühiselt terrorismi vastu võideldes muutuvad suhted hoopis tugevamaks.

Putin ütles oma avalduses, et rünnaku eesmärgiks oli "kahjustada kahepoolsete suhete normaliseerumist ja Süüria rahuprotsessi".

Eesti mõistab karmilt hukka Venemaa suursaadiku jõhkra tapmise Ankaras

Eesti president Kersti Kaljulaid mõistis hukka Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi tapmise Ankaras. 

“Sellisele tulistamisele pole mingit õigustust. Minu kaastunne hukkunu pereliikmetele ja rünnakus kannatanutele,” ütles president.

Välisminister Sven Mikseri sõnul mõistab Eesti karmilt hukka Venemaa suursaadiku jõhkra tapmise Ankaras.

"Sellisele koletule vägivallale ei ole mingit õigustust," rõhutas välisminister Mikser. "Oleme mõtetes suursaadiku perega ja kõigiga, kes selles rünnakus kannatada said,“ sõnas Mikser.

Paljud teised riigijuhid, poliitikud ja avaliku elu tegelased on rünnaku hukka mõistnud.

Teiste hulgas mõistis selle hukka ka USA-s viibiv islamivaimulik ja Erdigani kriitik Fethullah Gülen, keda Türgi võimud peavad juulikuise riigipöördekatse peasüüdlaseks. Mõnel pool Türgi meedias asuti üsna pea Güleni liikumist seostama ka esmaspäevase rünnakuga Vene diplomaadi vastu.

Türgis on olnud palju Venemaa Süüria-poliitika vastaseid meeleavaldusi

Türgis on juba pikemat aega kestnud meeleavaldused, kus tuhanded protestivad Venemaa tegevuse vastu Süürias.

Teisipäeval peab Türgi välisminister Mevlut Cavüsoglu osalema kohtumisel Moskvas, kus ta arutab oma Venemaa ja Iraani kolleegidega Süüriat puudutavaid küsimusi.

"Aktuaalsele kaamerale" kommenteeris juhtumit Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso:

CNN Türki otseülekanne: 

Sellel fotol on suursaadik Karlov vahetult enne rünnakut: 

Toimetaja: Laur Viirand



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.