Eksperdid: Süürias tegutsevad Vene väed ei saa veel hinge tõmmata ({{commentsTotal}})

ETV poliitikasaates "Välisilm" leidsid eksperdid, et hoolimata Aleppo vallutamisest ei saa Süürias tegutsevad Vene väed veel hinge tõmmata, sest ilma Moskva abita ei saaks president Bashar al-Assadi valitsusväed edaspidise võitlusega hakkama. Stuudios analüüsis teemat saatekülaliseks olnud poliitik Eerik-Niiles Kross.

Aleppo oli ainuke ülestõusnute käes olnud suur linn Süürias. Aleppoga kaotavad ülestõusnud aga ka suure osa oma poliitilisest kaalust. Assadi-Vene pool saab nüüd tingimusi dikteerida.

"Kui on seni peetud läbirääkimisi ka Genfis teatud formaatides nende opositsiooniliste jõududega, siis saab see olema nüüd - ma arvan loogiliselt - hoopis karmimates toonides," nentis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Kas aga saab ka hinge tõmmata ja ringi vaadata? Kui Aleppo on käes, kuivõrd vabanevad Venemaa käed muude tegevuste jaoks? Asjatundjad ütlevad, pigem siiski mitte. Kindlasti ei saa Venemaa Süürias praegu oma vägesid vähendada. Selge põhjus on Palmyra vallutamine islamiäärmuslaste poolt.

"See, et Palmyra ära võeti ISIS-e poolt, see oli väga suur üllatus nii Süüria vägedele kui ka venelastele," märkis erukindral Ants Laaneots.

Isegi kui islamistid poleks seda tähtsat linna tagasi vallutanud, ei saaks venelased hinge tõmmata - Süüria valitsusväed ei saa ilma Vene abita hakkama.

"Venelased on ülimalt mures tegelikult Süüria vägede väga madala võitlusvõimega. Isegi eksperdid prognoosisid seda, et neil jätkuks peale Aleppo äravõtmist võib-olla veel ühe mingisuguse linna äravõtmiseks, aga mitte kogu territooriumi vabastamiseks," selgitas Laaneots.

Kokku on Süürias üle 6000 Vene sõjaväelase. Laaneots sõnas, et lisaks õhuväele sõdivad Süürias ka Vene maaväed. Ta viitab Vene tankibrigaadi ülema polkovnik Ruslan Galitski hiljutisele hukkumisele Aleppos. See brigaad oli Ida-Ukrainas, sügisel aga pidas ühisõppusi Mongoolias.

"Mängiti läbi täpselt seda stsenaariumi, mis nüüd juhtus hiljem Aleppos. See tähendab, et see polkovnik Galitski ei olnud mitte üksinda - nõunikuna. Ta juhtis oma brigaadist koostatud mingit taktikalist gruppi," rõhutas erukindral.

Konflikt hakkab meenutama Nõukogude operatsiooni Afganistanis, kuhu alguses viidi piiratud väekontingent, kuid aja jooksul takerduti sõtta aina rohkem, vägesid aga viidi juurde.

"Süüria ongi üks paras uus Afganistan iseenesest, ainult et Venemaa sõjaline kohalolek Süürias on märkimisväärselt väiksem ja erinevam kui oli omal ajal Afganistanis nõukogude ajal," lausus Stoicescu.

"Sõja loogika on alati ühesugune - sõtta on lihtne sekkuda, kuid keeruline väljuda," lisas Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Hetkel jätkub jõuvarusid tegutsemiseks veel ka Ida-Ukrainas ja ulatuslike õppuste korraldamiseks. Eriti suurejoonelised peaksid olema Vene-Valgevene ühisõppused Zapad järgmisel sügisel.

"Need on strateegilised õppused, milles harjutatakse Venemaa vastasseisu NATO-ga Ida-Euroopas. Kaarti vaadates näeme, et platsdarmid asuvad Poolas ja Baltimaades," sõnas Juškin.

Valgevenesse veab Venemaa üle 4000 vagunitäie varustust, märkis Juškin. See on 80 korda rohkem, kui õppuste jaoks tänavu saadeti. Räägitud on ka Vene õhutõrjebaasi loomisest Valgevenes. "Venemaa näitab 2017. aasta septembris valmisolekut suureks sõjaks Euroopas," lausus Juškin.

Juškin ütles samas, et enne sügist võib paljugi muutuda - selgub, milliseks kujunevad Venemaa suhted USA uue valitsusega. Ja Valgevene president Aleksandr Lukašenko ei anna otsustamisõigust oma riigis naabrile. "Lukašenkole see ei meeldi - ta ei taha, et Valgevene tõmmatakse tülli Euroopaga, eriti sõjalisse konflikti. Ta on juba neli aastat keeldunud lubamast paigutada Vene õhutõrjebaasi Valgevenesse."

Valgevene eksperdid on sellegipoolest mures, nentis Juškin. "Sellise hulga vägede kohalolekut Valgevenes võib tõlgendada okupatsioonina, Lukašenko sundimist Venemaaga koos Euroopale sõjalist survet avaldama."

Asjatundjad ütlevad kokkuvõtteks, et vara on ennustada tuleva-aastaseid arenguid, liiga palju on ees seismas poliitilise kaaluga sündmusi ja liiga palju on Venemaal raudu tules. Süürias podiseb katel edasi, Ukrainas vindub samuti. Forbes'i poolt tänavu mõjukaimaks isikuks nimetatud Vladimir Putin tegutseb edasi.

"See saab olema pigem Ukraina, mis võetakse ette. Ja sealt loodetakse ilmselt sellele, et nad - president Putin ja president Trump - leiavad ühiskeelt Ukraina osas," arvas Stoicescu.

"Nad saavad aru, et ta blufib. Ma arvan, et saavad. Tal pole selliseid jõude, et osaleda kolmes konfliktis. Aga ta mängib edasi ja suurendab panuseid," lisas Juškin.

Toimetaja: Laur Viirand



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.