"Välisilm" tegi kokkuvõtte Euroopa Ülemkogu murekohtadest ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu tippkohtumistel on tavaliselt kindel päevakord. Viimasel ajal on aga tihti olnud nii, et tormilised sündmused maailmas on selle ajakava peapeale pööranud. Nii ka seekord - tragöödia Süürias Aleppos oli vaieldamatult kohtumise teema number üks. "Välisilma" stuudios analüüsis teemat saatekülaliseks olnud poliitik Eerik-Niiles Kross.

Kindlasti aitas sellele kaasa Brüsselisse kutsutud Aleppo linnapea Brita Haj Hassani südantlõhestav sõnavõtt," nentis ETV saade "Välisilm".

"Süüria arutelu kestis tunde... oli ka neid riike, kes arvasid, et sanktsioone tuleks täiendada seoses Süüriaga," märkis Eesti peaminister Jüri Ratas.

Osalt ka ebakindluse tõttu, mis saadab jaanuaris ametisse astuva USA presidendi Donald Trumpi võimalikku poliitikamuutust Süürias, päädis arutelu ka seekord hukkamõistva avalduse ja lubadusega panustada humanitaarabiga.

"Euroopa Ülemkogu mõistab karmilt hukka Süüria režiimi ja selle liitlaste, eelkõige Venemaa jätkuvad rünnakud Aleppole, sealhulgas tsiviilelanikkonna ja haiglate tahtlikult sihtmärgiks seadmise", seisab kohtumise järelduste tekstis.

Liidrid kutsusid üles tagama tingimusteta kohese kaitse kõigile Aleppo elanikele, kes tuleks evakueerida nende valitud sihtkohta. Kõik see peaks toimuma ÜRO järelevalvel ja koordineerimisel.

Erinevalt varasematest Brüsselis kõlanud sarnastest avaldustest Süüria ja Venemaa sõjakoleduste suunas, ei näinud liidrid seekord ka ise uskuvat, et nende koostatud dokument võiks Aleppo elanike kannatusi oluliselt leevendada.

"Seda konflikti on võimatu peatada jõudu kasutades. Jah, ma tean, me ei ole piisavalt efektiivsed. Keegi ei ole... Õigemini ma tean, kes on efektiivne, aga mitte humanitaarabi, vaid pommitamise mõttes," nentis Euroopa Ülemkogu alaline esindaja Donald Tusk.

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul häbistab Süürias toimuv Euroopat. Me ei saa tegutseda nii nagu me tahaksime, ütles Saksamaa kantsler, kelle sõnul on kogu olukord südantmurdev.

Kuuel korral on Venemaa vetostanud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid, mis kutsusid üles relvarahule Süürias.

Prantsusmaa president François Hollande avaldas lootust, et nüüd, kus Süüria valitsusväed on mässulised Aleppos sisuliselt maha surunud, õnnestub kokku leppida ÜRO egiidi all toimuvas humanitaaroperatsioonis.

"Venemaa on kasutanud mitu korda vetoõigust. Aga kasutada vetot resolutsiooni vastu, mille eesmärk on humanitaarabi? Millise vastutuse nad peaksid võtma, kui nad nii kaugele läheksid? Sest ainus, mida me tahame, on päästa elanikkond olukorras, kus võitlemine on peaaegu lõppenud," selgitas Prantsuse riigipea.

Pühapäeval ÜRO-s toimuma pidanud hääletus lükkus edasi, kuna Venemaale ei sobinud Prantsusmaa koostatud resolutsiooni tekst. Pariisi sõnul on vaja ÜRO vaatlejaid saata viivitamatult Alepposse, et vältida Bosnia sõja laadset veresauna. Vaatlejate ülesandeks oleks jälgida inimeste evakueerimist ja edastada infot tsiviilisikute kohtlemise kohta.

Moskva saadik ÜRO-s Vitali Tšurkin ütles, et vaatlejate saatmine on hulljulge idee, sest Aleppo varemete vahel võib veel varjuda terroriste. Pärast tunde kestnud arutelu jõuti Venemaaga siiski kompromissile.

Kui Süüria tapatalgutes peegeldub Euroopa välispoliitiline jõuetus, siis jagelemine Ukraina assotsiatsioonilepingu üle on aga piinlik siseasi.

Hollandi valitsusjuht Mark Rutte nõudis ülemkogul oma 27-lt kolleegilt allakirjutamist dokumendile, mis ütleks, et assotsiatsioonileppes ei ole punkte, mida seal tõepoolest ei olegi. Näiteks ei ole assotsiatsioonileppes kirjas, et ukrainlased saavad õiguse Euroopa Liidus püsivalt elada ja töötada. Lepinguga ei kaasne liikmesriikidel kohustusi osutada Ukrainale sõjalist abi. Ega taga leping ka Ukraina automaatset liitumist Euroopa Liiduga.

Nüüd, kus ülemkogu kõike seda veel kompaktse üheleheküljelise dokumendiga kinnitab, loodab Mark Rutte koduseid seadusandjaid veenda, et nad ukrainlaste vere hinnaga välja võideldud leppe ratifitseeriksid. Ebaõnnestumine oleks suurim kingitus, mida saame teha Vladimir Putinile, ütles Rutte.

"Nüüd on vastutus Hollandil. Ratifitseerimine on oluline mitte üksnes Ukrainale, aga ka Euroopa geopoliitilist staatust ja tõsiseltvõetavust silmas pidades," rõhutas Tusk.

Küsimusele, millise sõnumi saadab selline tekst ukrainlastele, vastas Eesti peaminister Ratas järgnevalt: "Ma arvan, see sõltub väga palju [president Petro] Porošenkost... Paljud Euroopa liidrid on temaga viimastel päevadel ja tundidel rääkinud. Tugev enamus näeb seda, et Ukraina on oluline partner EL-ile. Loomulikult me soovime assotsiatsioonileppega edasi minna. See samm, mille täna tegime on ainus võimalus, et 28-s Euroopa Liidu liikmesriigis saaks parlamendis selle ratifitseeritud ja saame edasi minna. Tugev sõnum Hollandile ja kindlasti see ei olnud sõnum, et Ukrainat ei oodata Euroopasse."

Toimetaja: Laur Viirand



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.