Saksa politsei ametiühing: alles pärast Kölni ahistamislainet hakati politsei ridu täiendama
Saksa politsei ametiühingu esindaja ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praegu eeldatakse, et Berliini jõuluturule veokiga sõitnud ja tosin inimest tapnud terrorist tegutses üksi ja sellisel juhul on eriti keeruline taolisi rünnakuid ära hoida.
Ehkki Saksamaal on mustas nimekirjas paarsada isikut, niinimetatud "ohustajat", kes on politseile teadaolevalt kriisipiirkondades käinud ja tagasi pöördunud või omavad sidemeid islamiriigiga, on keeruline neid pidevalt jälgida.
Äärmuslasteks muutuvad ka isikud, kellel varem politseiga mingit pistmist polnud.
Saksa politsei ametiühingu esindaja Rüdiger Holecek ütles, et politsei ridu on hõrendanud koondamised ning alles pärast Kölni ahistamislainet hakati uusi ametnikke koolitama.
"Loomulikult on meil personaliprobleemid, sest viimastel aastatel on palju töökohti koondatud. Seetõttu oleme olukorras, kui politsei üle oma võimete piiri peab töötama. Aga suurim probleem on see, et interneti mõjul radikaliseerunud isikud on politseile varem teadmata," lausus Saksa politsei ametiühingu esindaja Rüdiger Holecek.
Pärast Kölni ahistamislainet on Saksamaa hakanud taas politsei ridu täiendama, kuid võtab aega, kuni uued jõud politseikooli lõpetavad. "Kõigis liidumaades võetakse uusi politseinikke tööle, aga nad on alles kolme aasta pärast koolituse läbinud," selgitas Holecek.
Eestis elav politoloog Florian Hartleb ütleb, et 2016. aasta on Euroopas terrorismi aasta ja see mõjutab oluliselt ka tulevikku.
"Nüüd tekib üleüldise kahtlustamise oht ja niikuinii valitseb Euroopas kultuuridevahelise sõja oht - migratsioonitaustaga moslemite seas on suurem valmisolek vägivallaks, nagu näitas 2016. aasta. Berliini rünnak meenutab Nizzat," rääkis Hartleb.
Toimetaja: Priit Luts