"Pealtnägija": Süüria põgenikke Türgis aitavad ka eestlased ({{commentsTotal}})

Euroopa sipleb juba teist aastat rändekriisi küüsis, mille lainetus jõuab kvoodipagulaste näol ka Eestisse. "Pealtnägija" läks koos reporteri rolli asunud näitlejatari Piret Krummiga kriisi epitsentrile võimalikult lähedale ehk Süüria piirile. Sealseid pagulasi toetab ka Eesti.

Türgis Reyhanli linnas elas veel mõni aasta tagasi ligi 60 000 elanikku, kuid praegu on seal põgenike arv enam kui kahekordistunud ja süürlasi rohkem kui türklasi ning korraga kõlavad nii türgi kui ka araabia keel, vahendab "Pealtnägija".

Linnapildis annab tooni vaesus ja korralagedus. Seda silmatorkavam on räsitud linnas elavate inimeste külalislahkus ja valmidus oma olukorrast rääkida.

Süürias viiendat aastat vältav sõda, kus ühtaegu on ohtlikud nii keskvalitsus kui ka äärmuslikud islamistid, on sundinud kodust lahkuma miljoneid inimesi. Türgis maapaos olevast ligi kolmest miljonist põgenikust vaid 10 kuni 15 protsenti mahub elama riigi pagulaslaagritesse, mis on rangelt reguleeritud ja kuhu kõrvalisi väljastpoolt lihtsalt sisse ei lubata.

Sõjapõgenikud, kes laagrites ei ela, on üle riigi laiali ja proovivad kohaneda nii kuidas oskavad.

Tartu suuruses Reyhanlis võtavad kohalikud vähemalt kaamera ees süürlasi avasüli vastu, hoolimata sellest, et nad pretendeerivad nende töökohtadele ning koormavad koole ja haiglaid.

Türklase Mustafa Sherani sõnul teeb teda murelikuks ka konflikti kandumine üle piiri. "Probleem on see, et sõda puudutab meid pidevalt. Pidevad pommitamised muudavad inimesed rahutuks, ärritunuks. Häda on selles, et mõnikord tabavad pommid otse Reyhanlit," rääkis ta.

Kolm aastat tagasi näitas ka rahvusvaheline meedia kõige suurema plahvatuse tagajärgi, kus autopommi hävitustöö tulemusel hukkus Reyhanli südames 52 inimest ja sai vigastada 140. Viimased pommitamised olid Sherani sõnul linnas aasta tagasi.

Kuigi türklaste sõnul on nad Süüria põgenikele avatud ja abivalmid, tahavad kõik "Pealtnägijaga" kõnelnud süürlased tagasi oma koju. Üks neist on kolm aastat tagasi Süüriast põgenenud Daher Zedan, kes oli kodumaal farmatseut, kellel oli oma äri ja kellest tänaseks on saanud Türgis põgenike abiorganisatsiooni UOSSOM kohalik eestvedaja. Zedani sõnul aitas temal tööd leida juhtimiskogemus, kuid paljud tema kolleegid on ikka tööta.

Põgenikke toetab ka Eesti

Zedani juhitav organisatsioon aitab eelkõige Süüria lapsi, kes on sageli väga halvas seisus ja vajavad psühholoogilist tuge. Lapsi sünnib aga pidevalt juurde. Nii on Türgi piiri ääres oleva haigla sünnitusosakonnas kümnest naisest kaheksa süürlased.

Neid lapsi, kes keskuses abi saamas käivad, toetab ka Eesti. Eesti Pagulasabi organisatsioon kogub raha, et sealsed abistajad saaksid anda lastele ka psühholoogilist tuge.

"Mõned sõbrad Eesti Pagulasabist külastasid meid ja nägid, mida me siin pakume. Me rääkisime nendega meie vajadusest ja nad lubasid meid aidata. Nad olid edukad Eestist annetajate leidmisel," rääkis Zedan.

Istanbulis asuv pagulaskeskus Small Projects Istanbul aitab eelkõige naisi ja lapsi. Seal toimuvad keeleõppe tunnid, samuti pakutakse seal abi Süüriast põgenenud naistele, kes ei taha jõude istuda ja otsivad uues riigis tegevust.

"Neli korda nädalas on töötoad, kuhu naised tulevad, teevad erinevaid tooteid - kõrvarõngaid ja muid asju. Teine pool on see, et me õpetame äritegemise nippe, et ei oleks vaid toodete tegemine, vaid saaks seda ka müüa ja ülejäänud elus kasutada," selgitas pagulaskeskuse juht Shannon Kay.

Kokku käib sellest keskusest läbi ligi 200 inimest. Nad teevad käsitööd ja on sellest leidnud endale väikesegi meelerahu. Jõulude eel lähevad nende tehtud ehted müüki Istanbuli heategevuslikul jõuluturul.

Neid kõrvarõngaid ja ehteid, mida Süüria naised pagulaskeskuses tegid, saab nüüd osta ka Eestis. Täpsema info selle kohta leiab "Pealtnägija" Facebooki lehelt.

Kogu selle projekti eestvedajate seas on ka mitu eestlast. Kui lähiajal saabub keskusesse tööle kaks Eesti vabatahtlikku, siis suurabistaja on MTÜ Mondo, mille koordinaator Türgis on vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso.

"Sellises linnapaablis nagu Istanbul on, on hästi raske teistsugusest keskkonnast tulnul hakkama saada. Selline keskus nagu Small Projects Istanbul annab neile psühho-sotsioloogilist tuge - nad käivad koos ja neil on õlg-õla kõrval tunne. See muudab nad positiivsemaks," rääkis Hanso.

Eesti on keskusele andnud kaheks aastaks 2000-eurose toetuse iga kuu ruumide rendiks, keeleõppe ja käsitöö toetamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.