"Pealtnägija": Süüria põgenikke Türgis aitavad ka eestlased ({{commentsTotal}})

Euroopa sipleb juba teist aastat rändekriisi küüsis, mille lainetus jõuab kvoodipagulaste näol ka Eestisse. "Pealtnägija" läks koos reporteri rolli asunud näitlejatari Piret Krummiga kriisi epitsentrile võimalikult lähedale ehk Süüria piirile. Sealseid pagulasi toetab ka Eesti.

Türgis Reyhanli linnas elas veel mõni aasta tagasi ligi 60 000 elanikku, kuid praegu on seal põgenike arv enam kui kahekordistunud ja süürlasi rohkem kui türklasi ning korraga kõlavad nii türgi kui ka araabia keel, vahendab "Pealtnägija".

Linnapildis annab tooni vaesus ja korralagedus. Seda silmatorkavam on räsitud linnas elavate inimeste külalislahkus ja valmidus oma olukorrast rääkida.

Süürias viiendat aastat vältav sõda, kus ühtaegu on ohtlikud nii keskvalitsus kui ka äärmuslikud islamistid, on sundinud kodust lahkuma miljoneid inimesi. Türgis maapaos olevast ligi kolmest miljonist põgenikust vaid 10 kuni 15 protsenti mahub elama riigi pagulaslaagritesse, mis on rangelt reguleeritud ja kuhu kõrvalisi väljastpoolt lihtsalt sisse ei lubata.

Sõjapõgenikud, kes laagrites ei ela, on üle riigi laiali ja proovivad kohaneda nii kuidas oskavad.

Tartu suuruses Reyhanlis võtavad kohalikud vähemalt kaamera ees süürlasi avasüli vastu, hoolimata sellest, et nad pretendeerivad nende töökohtadele ning koormavad koole ja haiglaid.

Türklase Mustafa Sherani sõnul teeb teda murelikuks ka konflikti kandumine üle piiri. "Probleem on see, et sõda puudutab meid pidevalt. Pidevad pommitamised muudavad inimesed rahutuks, ärritunuks. Häda on selles, et mõnikord tabavad pommid otse Reyhanlit," rääkis ta.

Kolm aastat tagasi näitas ka rahvusvaheline meedia kõige suurema plahvatuse tagajärgi, kus autopommi hävitustöö tulemusel hukkus Reyhanli südames 52 inimest ja sai vigastada 140. Viimased pommitamised olid Sherani sõnul linnas aasta tagasi.

Kuigi türklaste sõnul on nad Süüria põgenikele avatud ja abivalmid, tahavad kõik "Pealtnägijaga" kõnelnud süürlased tagasi oma koju. Üks neist on kolm aastat tagasi Süüriast põgenenud Daher Zedan, kes oli kodumaal farmatseut, kellel oli oma äri ja kellest tänaseks on saanud Türgis põgenike abiorganisatsiooni UOSSOM kohalik eestvedaja. Zedani sõnul aitas temal tööd leida juhtimiskogemus, kuid paljud tema kolleegid on ikka tööta.

Põgenikke toetab ka Eesti

Zedani juhitav organisatsioon aitab eelkõige Süüria lapsi, kes on sageli väga halvas seisus ja vajavad psühholoogilist tuge. Lapsi sünnib aga pidevalt juurde. Nii on Türgi piiri ääres oleva haigla sünnitusosakonnas kümnest naisest kaheksa süürlased.

Neid lapsi, kes keskuses abi saamas käivad, toetab ka Eesti. Eesti Pagulasabi organisatsioon kogub raha, et sealsed abistajad saaksid anda lastele ka psühholoogilist tuge.

"Mõned sõbrad Eesti Pagulasabist külastasid meid ja nägid, mida me siin pakume. Me rääkisime nendega meie vajadusest ja nad lubasid meid aidata. Nad olid edukad Eestist annetajate leidmisel," rääkis Zedan.

Istanbulis asuv pagulaskeskus Small Projects Istanbul aitab eelkõige naisi ja lapsi. Seal toimuvad keeleõppe tunnid, samuti pakutakse seal abi Süüriast põgenenud naistele, kes ei taha jõude istuda ja otsivad uues riigis tegevust.

"Neli korda nädalas on töötoad, kuhu naised tulevad, teevad erinevaid tooteid - kõrvarõngaid ja muid asju. Teine pool on see, et me õpetame äritegemise nippe, et ei oleks vaid toodete tegemine, vaid saaks seda ka müüa ja ülejäänud elus kasutada," selgitas pagulaskeskuse juht Shannon Kay.

Kokku käib sellest keskusest läbi ligi 200 inimest. Nad teevad käsitööd ja on sellest leidnud endale väikesegi meelerahu. Jõulude eel lähevad nende tehtud ehted müüki Istanbuli heategevuslikul jõuluturul.

Neid kõrvarõngaid ja ehteid, mida Süüria naised pagulaskeskuses tegid, saab nüüd osta ka Eestis. Täpsema info selle kohta leiab "Pealtnägija" Facebooki lehelt.

Kogu selle projekti eestvedajate seas on ka mitu eestlast. Kui lähiajal saabub keskusesse tööle kaks Eesti vabatahtlikku, siis suurabistaja on MTÜ Mondo, mille koordinaator Türgis on vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso.

"Sellises linnapaablis nagu Istanbul on, on hästi raske teistsugusest keskkonnast tulnul hakkama saada. Selline keskus nagu Small Projects Istanbul annab neile psühho-sotsioloogilist tuge - nad käivad koos ja neil on õlg-õla kõrval tunne. See muudab nad positiivsemaks," rääkis Hanso.

Eesti on keskusele andnud kaheks aastaks 2000-eurose toetuse iga kuu ruumide rendiks, keeleõppe ja käsitöö toetamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema