Hannes Hanso: teabeameti nimevahetus on õigustatud
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) sõnul on plaan nimetada teabeamet ümber välisluureametiks õigustatud ja mõistlik.
Hanso ütles ERR.ee-le, et asutuse nimi peab peegeldama selle tegevuse sisu ning kuna teabeamet tegeleb välisluurega, siis on ka paslik, et nimi seda kajastab.
"Nimevahetus annab ka selgema võõrkeelse tõlke võimaluse. Estonian Information Board või Estonian Foreign Intelligence Agency kõlavad kui kaks erinevat asja, millest ainult viimane kirjeldab selle asutuse tegevust," märkis Hanso.
Hanso sõnul on ka siseriikliku sõnumina välisluure olemasolu teadvustamine meile oluline.
"Endise ministrina võin kinnitada, et Eesti luurevõimekus on maailmatasemel. Seda kinnitavad ka meie rahvusvahelised partnerid. Seega oleme oma välisluure üle uhked ja nimetame seda siis ka õige nimega," ütles Hanso.
Siseministeerium esitas valitsusele julgeolekuasutuste seaduse muutmise eelnõu, milles muude muudatuste hulgas plaanitakse teabeamet ümber nimetada välisluureametiks.
Ka luureeksperdi Eerik-Niiles Krossi sõnul on asutuse praegune nimi aegunud. "Teabeamet täna asub kaitseministeeriumi valitsemisalas, käsuliinid on selged. Selles mõttes riigi struktuuris kõik teavad, kuhu see asutus kuulub, nii et selline pisut segadusse ajav nimi minu arvates on küll ajast ja arust," ütles ta.
Lääneriikides ei ole teabeametiga sarnased asutused enamjaolt välisluure nime all. USA-s on näiteks luure keskagentuur, Saksamaal föderaalne teabeteenistus ja Suurbritannias salaluureteenistus.
"Eks igas riigis on nii ajaloolilisi põhjusi kui ka tõenäoliselt poliitilisi põhjusi. Sõna luure on ikkagi väga paljudes riikides nende asutuste nimes ära nimetatud ja ma usun, et Eesti puhul, kus võib-olla need tõlked ei ole päris üks-üheselt võimalikud, ütleb välisluure täpselt seda, mida ta ütlema peab," arvas Kross.
Hanso ütles, et asutuse uus nimi ei saa olla lihtsalt luureamet, kuna ka sõjaväes on sarnase nimega asutus - luurekeskus. "See võiks tekitada sellise olukorra, kus võidakse hakata asutusi segamini ajama," märkis ta.
Välisluureteenistus ehk lühidalt SVR on Venemaal. Eraldi ametlikku välisluureasutust ei ole lähiriikidest aga Soomel ja Rootsil.
"Ütleme nii, et on mõned sellised riigid, mis tundub, et tunnevad ennast ebamugavalt taolistes küsimustes, ei taha neist rääkida, ei taha tunnistada mõnikord, et taolised asutused on olemas. Eks iga riik otsustab seda ise. Siin on kindlasti ka sisepoliitiline mõõde," selgitas Kross.
Eesti on Krossi sõnul võtnud viimase kümne aasta jooksul julgeolekuteemadel avatud hoiaku, mistõttu on väga kohane, et ka teabeameti uue nimega ei veiderdata.
Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Maria-Ann Rohemäe