Idufirmad lobistasid välismaalastele välja soodustingimustel viisad ({{commentsTotal}})

{{1482388630000 | amCalendar}}

Iduettevõtete esindusorganiastsioonid on saanud riigi nii kaugele, et välismaalased, kes soovivad tulla meeskonnaga Eestisse iduettevõtet arendama, saavad lihtustatud korras viisa, juhul kui ekspertkomisjon ettevõttel idufirma tunnused tuvastab. Selleks moodustatakse siseministeeriumi juurde ärikiirendite ja ettevõtlusinkubaatorite esindajatest ekspertkomisjon, kelle otsusega start-up viisa taotlusi rahuldama hakatakse.

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusringile ministri määruse eelnõu, millega esmakordselt defineeritakse iduettevõtte mõiste ja luuakse iduettevõtete esindusorganisatsiooni esindajatest koosnev ekspertkomisjon, mis hakkab hindama, kas firma on idufirma, et võimaldada välismaalastele lihtsam ligipääs Eesti ärikiirenditele. Ülejäänud välismaalastele, keda nö tavalised Eesti ettevõtted tahavad kohalike töökäte puudusel Eestisse tuua, need tingimused aga ei kehti.

Lühi- või pikaajaline start-up viisa koos elamisloaga, mille andmise üle ekspertkomisjon otsustab, annab välismaa kodanikele võimaluse lihtsustatud tingimustel Eestisse elama ja tööle asuda, st nad ei pea kõiki tüüptingimusi täitma, mida muidu välismaalastele esitatakse.

Välismaalaste seaduse alusel tehtava erisusega peab iduettevõtte ärimudel olema suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatiline ja korratav ning äriühing peab aitama oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule.

"Järgmisest aastast jõustuvate välismaalaste seaduse muudatuste eesmärk on võimaldada Eesti majandusarengu huvides perspektiivsetel idufirmadel Eestisse tulla ja paindlikumalt kvalifitseeritud välistööjõudu tööle võtta. Kehtivas välismaalaste seaduses ei ole iduettevõtetele erisusi ette nähtud ning tulenevalt iduettevõtete eripärast on alustaval iduettevõttel keeruline täita seaduses ette nähtud tingimusi – näiteks peab äriühingul olema 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, ning välisspetsialistide värbamisel tuleb maksta töötasu vähemalt välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumi ulatuses," põhjendab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Killu Vants kergemate tingimuste kehtestamist.

Uus kord võimaldab taotleda soodsamatel tingimustel viisat ja elamisluba nii iduettevõtjatele kui ka nende pereliikmetele ette soodsamad tingimused viisa ja elamisloa taotlemiseks.

Eesti äriinglite assotsiatsiooni EstBAN tegevjuht Heidi Kakko kinnitab, et soov välismaalastest iduettevõtete töötajatele lihtsustatud korras viisasid väljastada tuli nende poolt ja ütleb, et hindamiskomisjon on vajalik selleks, et Eestisse ei pääseks elama lihtsalt õnneotsijad, vaid tegemist oleks ikkagi idufirmaga, mida nad siia arendama tulevad.

"See on tööriist, mida me saame kasutada, et komisjon saaks laiapõhjalise ja põhjaliku ülevaate, mis selle meeskonna kompetents ja ärimudel on ja kas ta vastab nendele ootustele, mis idufirmadele üldiselt on, aga ka vastavust määruse tingimustele ehk et ettevõte oleks kiirekasvuline, unikaalne, konkurentsieelisega – need kriteeriumid on kõik arvesse võetud," selgitab Kakko.

Paindlikumaid tingimusi vajaksid ka teised tööandjad

Samas ootavad ka teised tööandjad võimalust vajalike oskustega välistööjõu sissetoomiseks. Start-up viisa neid ei aita, ehkki möödunud nädalal vastu võetud välismaalaste seadus leevendab siiski varasemaid jäiku tingimusi.

"Eelmisel nädalal vastu võetud välismaalaste seaduse muudatusega lihtsustati oluliselt näiteks kolmandatest riikidest pärit hooajatööliste palkamist, sisserände piirarvu alt arvati välja IKT sektori töötajad. Samuti alandati välistöötajate palganõuet - kui enne tuli maksta vähemalt 1,24 kordset Eesti keskmist palka, siis edaspidi on palganõue Eesti keskmine palk," kommenteerib tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, tervitades idufirmadele leevendatud nõudeid, ent leiab, et teemaga peaks veel jõudsalt edasi minema.

"Sisserände piirarv sai tänavu täis ja sama juhtub ilmselt ka järgmisel aastal - kvooti tuleb oluliselt suurendada ja selle võiks püsielanike arvu asemel siduda hoopis tööealise elanikkonna arvuga - kui tööealisi jääb vähemaks, siis sisserände piirarvu vastavalt suurendataks, et kompenseerida demograafilistest protsessidest tulenevat töökäte vähenemist," pakub Tamsar välja. "Edasi tuleb minna ka palganõude alandamisega, sest praegune leevendus ei aita miteid sektoreid, kus oskustöötajaid vajaka, aga palgad sektorile omaselt madalamad - seetõttu peaks meie hinnangul olema palganõue seotud valdkonna keskmise töötasuga. See aitaks tööstust, teenindussektorit, ehitust - ka siin on oskustega töötajatest puudus," rõhutab Tamsar.

Kaubandus-tööstuskoja tegevjuht Mait Palts leiab, et nõrk koht on vahetegemine, milline on iduettevõte, milline mitte.

"Kahtlemata saab see komisjoni jaoks olema üsna keeruline ülesanne, sest ka siiamaani on ju ikka aeg-ajalt vaieldud selle üle, milline ettevõte nüüd on start-up ettevõte ja milline traditsiooniline. Iseenesest sellise elamisloa alamliik on ju ühest küljest positiivne - loomulikult me tahame Eestisse võimalikult palju ambitsioonikaid uusi ettevõtteid," leiab kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

Samas ei mõista Palts, miks peaks üldse vahet tegema, millise ettevõtlusliigiga välismaalane Eestis tegelda tahab.

"Tegelikkuses tekib üldse küsimus, et miks me räägime sellistest eranditest, kui võiks olla üldine põhimõte, et iga ettevõte, kes soovib enda tegevusega Eesti majandusele kaasa aidata, kes soovib tulla Eesti ettevõtlust arendama, võiks olla siia kahe käega oodatud," ütleb Palts. "Seega ühest küljest tekitab see positiivseid tundeid, et sellega on edasi liigutud, sest sellest start-up viisast on räägitud paar aastat vähemalt juba, aga teisest küljest teeb see natukene ikkagi nukraks, et me püüame asju lahendada läbi erandite, kui et me võiksime lähtuda üldisest põhimõttest, et iga ettevõtlik inimene on Eestisse alati oodatud."

Ekspertkomisjoni liikmed on Startup Estonia, Startup Leaders Club, EstBAN, Garage48, BuildIT, Technopol Startup Inkubaator ja Startup Wise Guys. Komisjon teeb oma tööd digitaalses keskkonnas, füüsiliselt kokku tulemata. Komisjoni liikmetel on aega menetleda taotlust ja anda oma hinnang, kas tegemist on idufirmaga, kümne päeva jooksul. Otsuse langetamiseks peab vähemalt neli komisjoniliiget olema samal seisukohal. Taotlejat teavitatakse otsusest automaatselt.

Määrus peaks jõustuma uue aasta alguses.

Toimetaja: Marek Kuul



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008 aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Epp MäeEpp Mäe
Epp Mäe kaotas ülipõneva poolfinaali ning saab võimaluse püüda pronksi

Kui teisipäevane võistluspäev maadluse maailmameistrivõistlustel Pariisis tõi Eestile Heiki Nabi kreeka-rooma maadluse raskekaalu hõbemedali, siis kolmapäeval läks naistemaadluses matile meie teine medalilootus Epp Mäe.

Uuendatud: 15:17 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.