Berliini terrorist lasti Itaalia politseinike poolt Milanos maha ({{commentsTotal}})

{{1482487162000 | amCalendar}}

Itaalia politsei teatas reedel, et Berliini terrorirünnakus kahtlustatav tuneeslasest noormees Anis Amri hukkus tulevahetuses Milano politseiga. Hiljem teatasid nii Itaalia siseminister Marco Minniti kui ka Saksa prokuratuur, et Milanos maha lastud mees on ilma mingi kahtluseta Amri.

Vastasseis sai alguse, kui öösel kohaliku aja järgi kella 3.30 paiku märkas Amrit Sesto San Giovanni raudteejaama lähistel liikunud politseipatrull, vahendasid Reuters, Yle ja "Aktuaalne kaamera".

Kui korrakaitsja küsis Amrilt isikut tõendavat dokumenti, haaras noormees relva ning avas tule. Tulevahetuses sai üks politseinik haavata, Amri ise aga lasti maha.

Allikas justiitsministeeriumis kommenteeris, et Itaalia politseil oli andmeid, et Amri võib piirkonnas olla. Milano politseiülem Antonio de Iesu selgitas aga hiljem, et Amrit tabanud politseinikud olid tavapäraselt patrullimas ning mingit eelinformatsiooni neil Amri linnas viibimise kohta polnud. 

"Rutiinse politseikontrolli käigus püüti peatada kahtlast isikut Milano Sesto San Giovanni kandis kella 3 paiku öösel. Peatumiskäsu peale avas isik kohe tule ning haavas politseitöötajat, kes palus tal isikutunnistust näidata," rääkis Itaalia siseminister Marco Minniti.

Nüüdseks on ka selgunud, et Amri saabus rongiga Milanosse Prantsusmaa kaudu. Prantsusmaalt sõitis ta kaugrongiga Torinosse ning edasi linnalähirongiga Milanosse. Juurdluse huvides siiski tagaotsitu täpsemat marsruuti ja tema põgenemise detaile ei avalikustata.

Amri tundis Itaaliat hästi, sest just sinna saabus ta pärast araabia kevade rahutusi 2011. aastal. Peagi sattus ta vanglasse süütamiste, varguste ja väljapressimise eest. Halva käitumise pärast viidi ta järjest karmima korraga vanglaisse, pärast kolme ja poolt aastat pääses ta siiski vabadusse. Saksamaale liikus Amri möödunud aastal.

Amri isik tuvastati surnukehalt võetud sõrmejälgede alusel.

Haavata saanud politseiniku vigastused pole eluohtlikud.

Saksamaa föderaalprokuratuur kinnitas hiljem, et Milanos hukkunud mees on tõepoolest Anis Amri.

Prokurör Peter Frank rõhutas, et kahtlustatava võimalik hukkumine ei lõpeta kriminaalmenetlust - eelkõige tuleb välja selgitada, kas ründajal oli kaasosalisi.

Ründaja kutsus ISIS-e toetajaid üles kätte maksma

Äärmusrühmitus ISIS, kes oli enda sõnul jõuluturu rünnaku taga, tunnistas Amri hukkumist. "Berliini rünnakute toimepanija viis läbi teise rünnaku Milanos Itaalia politsei vastu ja sai tulevahetuses surma," märkis rühmitus oma uudisteagentuuri Amaq vahendusel.

Anis Amri vandus Amaqi lehele postitatud videos truudust ISIS-e liidrile Abu Bakr al-Baghdadile ning kutsus ISIS-e toetajaid üles maksma kätte "moslemeid pommitavatele ristisõdijatele".

"Minu sõnum ristisõdijatele, kes pommitavad iga päev moslemeid - nende veri ei ei ole valatud asjata. Me oleme rahvas nende selja taga ja me maksame nende eest kätte," ütles ta.

"Ma kutsun üles oma moslemitest vendi kõikjal Euroopas tapma ristisõdijatest sigu, iga inimest enda võimekuse ulatuses," lisas ta.

Minister: terrorioht Saksamaal püsib kõrgel

Saksamaa siseminister Thomas de Maiziere ütles, et kuigi Anis Amri on tapetud, püsib terrorismioht Saksamaal kõrge.

"Tagaotsimise lõpplahendus ei muuda paraku terroriohu taset Saksamaal - see püsib kõrgel ja võimud on valvel," rääkis ta pressikonverentsil.

De Maiziere ütles, et arutab justiitsministri Heiko Maasiga, milliseid muudatusi on vaja rünnaku järel teha. Samas rõhutas ta, et on juba teinud ettepanekuid migrantide väljasaatmisreeglite muutmiseks.

"Ma jätan endale õiguse teha edasisi ettepanekuid, et muuta Saksamaa veel ohutumaks," ütles ta.

Merkel: eitava vastuse saanud varjupaigataotlejad tuleb kiiremini välja saata

Kantsler Angela Merkel ütles, et Saksamaa tahab kiirendada eitava vastuse saanud tuneeslaste väljasaatmist.

Merkeli sõnul ütles ta Tuneesia presidendile Beji Caid Essebsile telefonivestluses, et tema valitsus tahab kiirendada varjupaigataotlejate väljasaatmist ja suurendada väljasaadetavate arvu.

Kantsleri sõnul tõstatas jõuluturu rünnak palju küsimusi ning tema valitsus võtab kasutusele julgeolekut parandavad meetmed.

"Me oleme teinud sel aastal edusamme väga tähtsas küsimuses, mis puudutab nende Tuneesia kodanike väljasaatmist, kellel ei ole õigust Saksamaale jääda. Ma ütlesin Tuneesia presidendile, et me peame märkimisväärselt kiirendama väljasaatmisprotsessi ja suurendama tagasi saadetavate inimeste arvu," sõnas ta.

Varem teatas võimalikust märkamisest hoopis Taani politsei

Natuke aega varem oli hoopis Taani politsei teatanud, et riigi põhjaosas Aalborgis märgati meest, kes vastab Berliini jõuluturu veokirünnaku kahtlustatava Anis Amri tundemärkidele. 

Taani politsei andis oma Twitteri-kontol teada, et Aalborgi piirkonnas on käimas politseioperatsioon ning inimesed peaksid mainitud linnaosast eemale hoidma.

Samas on Amri väidetava liikumise kohta nii Saksamaa kui teiste riikide võimuorganitele laekunud suurel hulgal vihjeid, mis ei saa mingil juhul samaaegselt tõele vastata.

Saksa politseinikud uskusid, et mees redutab veel Berliinis

Saksa meedia andmetel aga uskusid sealsed õiguskaitseorganid veel äsja, et Amri viibib endiselt Berliinis.

Samuti on teada, et ta jäi politsei valvekaamera vaatevälja vahetult pärast esmaspäevast rünnakut.

Täpsemalt nägid korrakaitsjad teda Moabiti linnaosas asuva mošee juures, kuid kuna ta sellel hetkel polnud veel mingil moel tagaotsitav, siis teda kinni ei peetud. Kui neljapäeva hommikul mošees läbiotsimine korraldati, Amrit sealt igatahes ei leitud. 

Ajaleht Tagesspiegeliga rääkinud allikad politseis kinnitasid, et nende hinnangul viibi kahtlustatav terrorist endiselt Berliinis ja üritab madalat profiili hoida. Alust selleks arvamuseks annab muuhulgas asjaolu, et tõenäoliselt on Amri haavatud.

Prokuratuur ja politsei pole neid väiteid hetkel veel ametlikult kommenteerinud.

Saksa föderaalprokuratuuri pressiesindaja teatas neljapäeva õhtul, et Berliini jõuluturule rahva hulka sõitnud veokist saadud kohtuekspertiisi tõendid viitavad, et kahtlusalune Anis Amri juhtis sõidukit.

Amri on Euroopa võimuorganitele tuttav isik

Nii Saksamaa kui ka mõne teise lääneriigi võimude jaoks oli Amri näol tegu juba tuttava isikuga. Reedest uudist arvestades on oluline asjaolu see, et noormees on varem viibinud Itaalia kinnipidamisasutustes ning tema pere sõnul olevat ta just seal radikaliseerunud.

Kodumaalt lahkus Amri seitse aastat tagasi ning Saksamaale saabus ta 2015. aasta juulis. Seal esitas ta varjupaigataotluse, mis hiljem käesoleva aasta juulis tagasi lükati. Paraku ei õnnestunud Saksamaa ametnikel teda veel riigist välja saata, sest tal ei olnud kaasas isikut tõendavaid dokumente ning Tuneesia võimud seadsid alguses kahtluse alla, kas üleüldse on tegu nende kodanikuga. Lõpuks siiski jõudsid ka Tuneesia võimud veendumusele, et tegu ikkagi on Tuneesia kodanikuga, ning mehe Tuneesiasse saatmiseks vajalikud dokumendid saabusid Saksamaale kolmapäeval - ehk kaks päeva pärast Berliini rünnakut.

Nüüdseks on selgunud, et võimudega on Amril olnud probleeme juba pikemat aega ning juba enne Saksamaale saabumist.

Näiteks mõisteti ta kodumaal tagaselja viieks aastaks vangi vägivaldse röövi eest ning hiljem viibis neli aastat Itaalia vanglas, kus kandis karistust süütamise eest.

Saksamaa võimude tähelepanu pälvis ta käesoleva aasta alguses, kui teda hakati kahtlustama selles, et ta "kavandab tõsist vägivallategu riigi vastu". Jaanuaris lisati ta riiklikusse nimekirja, kus on kõik isikud, keda Saksa võimud terrorismikahtluse tõttu salaja jälgivad. Käesoleva aasta septembrini kuulati pealt ka tema telefonikõnesid.

Ajalehe New York Times andmetel oli Amri ka USA lennukeelunimekirjas, oli otsinud internetist informatsiooni pommi valmistamise kohta ning oli vähemalt ühekorra olnud kontaktis äärmusrühmitusega ISIS.

Saksa julgeolekuteenistused on üha suurema surve all

Saksamaa julgeolekuteenistused on üha suurema surve all selgitamaks, miks tuneeslasest mees, keda oli juba kuid salaja jälgitud ning kelle puhul oli märgatud mitmeid seoseid islamiäärmuslastega, õnnestus väidetavalt ikkagi korraldada esmaspäeval Berliini jõuluturul 12 inimelu nõudnud veokirünnak.

24-aastase Tuneesia kodaniku Anis Amri kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, lisaks on võimud pannud tema tabamiseni viiva informatsiooni eest välja 100 000 euro suuruse preemia.

Mehe tabamise teeb keerulisemaks ka see, et väidetavalt on ta Euroopas viibimise jooksul kasutanud vähemalt kuut valenime ning esinenud kolme erineva riigi kodanikuna.

Peamine asjaolu, mille alusel võimud Amrit otsima hakkasid, on see, et tema varjupaigataotlust puudutavad dokumendid leiti rünnakuks kasutatud veoauto juhiistme alt.

Amri perekond kutsus üles teda alistuma. Abdelkader Amri sõnul on ta kindel, et vend on süütu, kuid "kui ei ole, siis see on pere jaoks suur häbi".

Rünnak sai alguse, kui esmaspäeva õhtul kella 21 paiku sõitis veoauto Berliinis Breitscheidplatzi jõuluturul viibinud inimeste pihta. Hukkus 12 ja sai viga ligi 50 inimest. Politsei hinnangul oli tegu terrorirünnakuga ning hiljem võttis selle eest vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

Rünnakust on olemas ka videomaterjali, näiteks uudisteagentuur Reuters avaldas mööduva takso pardakaamera poolt filmitud video. 

 

 

 

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.