Reinsalu sõnul Tallinna vangla valmimise järel uusi vanglaid juurde vaja pole ({{commentsTotal}})

Ületuleval aastal valmib Tallinna külje alla uus Tallinna vangla. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on seejärel Viru, Tartu ja Tallinna vanglas kokku üle kolme tuhande koha, mida on praegu piisavalt ja uusi vanglaid ei ole tarvis juurde ehitada.

Tallinna lennujaama vahetus läheduses, Rae vallas, Soodevahe külas käib ehitus, sest sinna valmib 2018. aastaks 512 kambriga ehk üle tuhande vangi mahutav uus vanglakompleks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uus vangla meenutab seest filmides nähtut.

"Üks angloameerikalikust vanglast läbikajav osa on tihtipeale avatud aatriumiga ja kahel või mitmel korrusel paiknevad vanglakambrid. Uue Tallinna vangla rajamisel on ka saabunud selline lahendus," selgitas Tallinna vangla direktor Hannes Liivat.

Sellises vanglas valvab üks valvur koridori otsas olevast ruumist korraga kahe korruse kambrite uksi ehk senise kahe asemel teeb töö ära üks inimene.

Täna on Eesti kolmes vanglas - Tallinna, Viru ja Tartu vanglas - vange koos vahi all peetavatega kokku 2860.

Justiitsministri sõnul ei ole pärast Tallinna vangla valmimist rohkem vanglaid vaja.

"Ma loodan, et suures plaanis on vanglavõrk meil valmis. Vanglaid ei ole meil põhjust juurde teha. Tähtis on see, et me saavutame ühiskonnas sellist turvalisust, eriti, mis puudutab alaealiste võimalikku kehva käitumist, et me suudame vältida noorte inimeste kuritegelikule teele sattumist," rääkis Reinsalu.

Tema sõnul peab vangla olema alaealiste viimane karistamise viis, sest sealt saab inimene tuleviku jaoks pigem negatiivsed kogemused.

Küll aga pooldab minister ranget poliitikat mitmekordsete rikkujate suhtes.

"Korduvkurjategijate, isikuvastaste kurjategijate jaoks, kes on sooritanud tõsiseid isikuvastaseid kuritegusid, peab vangla olema koht, kus neid pikaajaliselt isoleerida, et muudel inimestel oleks turvaline elada. Karistus peab olema vastavuses nende teoga," ütles ta.

Uude Tallina vanglakompleksi tuleb 14 hoonet, kus lisaks eluhoonetele on ka näiteks spordihoone, aga ka tööstushoone, kus vangid saavad tootmistööd teha.

"Arhitektuur ei ole ainus, mis vähendab retsitiivsust ja tagab taasühiskonnastamise vangidele, aga see on eeldus, et tagada euroopalikud nõuded kõikidele vangidele ja sellel pinnale saab edasi ehitada juba kõik järgnevad tegevused," selgitas Liivat.

Umbes 74 miljonit eurot maksma mineva Tallinna vangla põhipiirdest väljapoole ehitatakse avavangla ning vanglast eraldi arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: