Mikser: Iisraeli-resolutsioon ei aita rahukõnelusi ummikust välja ({{commentsTotal}})

{{1482929138000 | amCalendar}}

ÜRO Julgeolekunõukogu reedel vastu võetud resolutsioon, millega nõutakse Iisraelilt asundustegevuse peatamist Palestiina aladel, ei aita ummikusse jooksnud rahukõnelusi päästa, kuid lahenduse suunas pürgimist tuleb ikkagi jätkata, ütles välisminister Sven Mikser.

Mikser rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et resolutsioon on kindlasti oluline, kuid tõenäoliselt ei kavatse Iisrael selle sõnastust täita.

"Küllap see resolutsioon väljendab julgeolekunõukogu liikmesriikide kasvavat muret, sest Iisraeli jätkuv asundustegevus Palestiina aladel seab ohtu võimaluse, et üldse kunagi suudetakse ellu rakendada kahe riigi lahendust, millest seni kogu rahvusvaheline üldsus on lähtunud ja millest ametlikult pole lahti öelnud ka Iisraeli valitsus," sõnas ta.

Mikser lisas, et Iisraeli-Palestiina rahukõnelused on olnud ummikus juba pikemat aega, mistõttu ei saa värske resolutsioon mingit lisaummikut enam tekitada. "Kas see resolutsioon aitab ummikusse jooksnud kõnelused kännu tagant välja - arvestades Iisraeli valulist reaktsiooni, tundub ka see ebatõenäoline," nentis ta.

Välisministri sõnul eeldab kahe riigi lahendus kolme keerulise sõlmküsimuse lahendamist. Üks on Jeruusalemma küsimus, sest mõlemad konfliktipooled taotlevad sellele oma pealinna staatust. See on raskesti ühildatav, aga mitte võimatu, leidis Mikser.

"Teiseks põgenike tagasipöördumise küsimus. Valitseb üldine arusaam, et nõue, et kõik palestiinlastest põgenikud, kes on lahkunud tänase Iisraeli riigi aladelt, saaksid sinna tagasi pöörduda, ei ole realistlik ega võimalik, kui püsivat kahe riigi lahendust tahetakse saavutada. Ja kolmas küsimus on Iisraeli jätkuv asundustegevus," loetles ta.

Mikser märkis, et asundustegevus tükeldab teoreetiliselt palestiinlastele jäävat ala veelgi ja järelejääv territoorium ei võimalda luua toimivat Palestiina riiki ning põlistab seega potentsiaalselt väga plahvatusohtliku olukorra nähtamatusse tulevikku.

USA on otsuse saatkond Jeruusalemma viia sisuliselt juba langetanud

Peatselt USA presidendiks saava Donald Trumpi lubadus tunnustada Iisraeli pealinnana Jeruusalemma ning ka USA saatkond sinna viia ei vallanda välisministri sõnul mingit doominoefekti ja valdav osa maailma riikidest jätkab oma diplomaatilist esindatust Tel Avivist.

"Tegelikult on Ameerika Ühendriikides siseriiklikult otsus viia oma saatkond Jeruusalemma juba põhimõtteliselt langetatud," nentis Mikser. "Selle elluviimist on erinevad administratsioonid järk-järgult pidevalt edasi lükanud. Ameeriklastel on ka vajalik infrastruktuur Jeruusalemmas olemas. Nii et Donald Trumpil pole isegi vaja teha täiendavat otsust USA suursaatkonna ümberkolimise kohta, ta peab järjekordselt varasema otsuse tühistamise või edasilükkamise tegemata jätma ja kõik peaks toimuma automaatselt".

Eesti saatkond jääb tema kinnitusel edaspidigi Tel Avivi.

Püsiv lahendus saab Mikseri sõnul seal piirkonnas tulla ainult läbirääkimiste teel, kus mõlemad osapooled peavad olema konstruktiivsed ja teatud määral kompromissideks valmis. Aastate jooksul ei ole imevõtit, mis lahenduse tooks, leitud, kuid üritamist tuleb kindlasti jätkata, leiab ta.

"Lõppeesmärki mujale nihutada ei ole täna mõistlik. /.../ Seni pole paremat lahendust kui kahe riigi lahendus, mis peaks suutma teineteise kõrval rahus elada, keegi suutnud välja pakkuda," ütles minister.

Toimetaja: Karin Koppel



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.