Uus lastekaitseseadus pole laste perekonnast eraldamist suurendanud
Laste eraldamine peredest väheneb Eestis iga aastaga aina enam, samas aga suureneb abiavajate laste hulk. Sotsiaalministeerium näeb mõlema tendentsi taga seda, et lastekaitsetöötajad saavad probleemidest varem teada, kuid juhtumid ei lõpe vanematelt laste äravõtmisega.
Selle aasta 1. jaanuaril hakkas kehtima uus lastekaitseseadus. Enne seaduse jõustumist oli selle ümber palju avalikku vaidlust - mitmed organisatsioonid ütlesid, et uue seaduse jõustumisel hakatakse lapsi vanematelt ära võtma ilma suuremate põhjusteta. Statistika räägib aga teist keelt. Laste perekonnast eraldamine on Eestis jätkuvalt langustrendis.
Seda kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo, kes ütles, et laste perekonnast eraldamine on jäkuvalt languses. "Me võime öelda, et viimase viie aastaga on kolmandiku võrra langenud nende laste hulk, keda perekonnast ära võetakse," ütles Riisalo.
Samal ajal on aga oluliselt kasvanud nende laste arv, kes vajavad abi ja sekkumist.
"See võib olla ka põhjus, miks laste varjupaikadesse jõuab vähem lapsi, kes on vägivalla all kannatanud, sest need juhtumid jõuavad varem lastekaitsetöötaja lauale ja ei ole vaja rakendada seda äärmuslikku meedet lapse ajutist ja kiiret paigutamist varjupaika," lisas ta.
Uue lastekaitseseaduse järgi on võimalik laps paigutada turvakodusse 72 tunniks, selle aja jooksul otsustab kohus, kas laps eraldatakse perest. Kui seda tehakse, siis on lapsel õigus püsivamale asendushooldusteenusele.
Tallinna Lilleküla turvakodu juhataja Tiina Simson ütleb, et tõepoolest on viimastel aastatel vähenenud nende laste arv, kes tuuakse turvakodusse vägivalla kannatamise tagajärjel.
"Niipalju kui ma vaatan ka statistikat, siis meile ei ole viimastel aastatel nii palju sinikatega lapsi sattunud. Kui siin aastaid tagasi oli selline tendets, et lapsi juhuslikult peksti mingi suvalise asjaga, võeti näiteks arvuti juhe või lokitangid või, et viimastel aastatel ei ole neid juhtumeid olnud," rääkis Tiina Simson.
Vägivalla all kannatavaid lapsi on turvakodudes vähem, samas on aga neid lapsi, kes vajavad turvakodu teenust aina rohkem. Perekonnast eraldamiseni need juhtumid lõpuks paljud siiski ei jõua.
"Laste arv ei ole vähenenud, pigem on isegi tõusnud, meil on siin viimastel aastatel tõusnud juhtumite arv, kus vanemad ise tegelevad narkootikumidega, kasutavad neid ja nende laste sattumine turvakodusse on iga aastaga suurema tõenäosusega," sõnas Simson.
Simson paneb inimestele südamele, et lastega peab tegelema iga päev - olema kursis nende tegemiste ja liikumistega.
Toimetaja: Aleksander Krjukov