Kerry: kaks riiki on ainus võimalus Iisraeli-Palestiina rahu saavutada ({{commentsTotal}})

{{1482945110000 | amCalendar}}

USA välisminister John Kerry rõhutas kolmapäeval, et ainus viis Iisraeli ja palestiinlaste vahel kestev rahu saavutada on leppida kokku kahe riigi lahenduses.

Kerry sõnul ohustab Iisraeli asunduste ehitamine Läänekaldale ja Ida-Jeruusalemma lootust palestiinlastega rahuni jõuda, aga ka Iisraeli enda tulevikku demokraatliku riigina.

USA välisminister esitas kõnes oma nägemuse konflikti lahendamise võimalustest ja hoiatas, et Iisrael on asunud palestiinlaste kuuluva maa "alalise okupeerimise" kursile.

"Praegu elab Jordani jõe ja Vahemere vahelisel alal ühesugune arv juute ja palestiinlasi," ütles Kerry Washingtonis diplomaatidest koosnevale kuulajaskonnale.

"Neil on valida, kas elada koos ühes riigis või eralduda kaheks riigiks."

Ta rõhutas aga, et kui Iisrael otsustab ühe riigi kasuks, siis saab see olla kas juudiriik või demokraatlik riik. "Mõlemat ei saa ja selles ei oleks kunagi rahu."

Kerry selgitas USA eelmise nädala otsust mitte kasutada vetot ÜRO Julgeolekunõukogu hääletusel Iisraeli asundustegevuse taunimiseks. "ÜRO hääletuse eesmärk oli kaitsta kahe riigi lahendust."

"See on see, mille eest me seisame: Iisraeli tuleviku eest demokraatliku juudiriigina, mis elaks naabritega kõrvuti rahus ja turvaliselt," ütles Kerry.

"Kahe riigi lahendus on ainus viis saavutada iisraellaste ja palestiinlaste vahel õiglane ja kestev rahu," lisas USA välisminister, hoiatades, et lahendus on sattunud tõsisesse ohtu.

Ta sõnas, et tulevased Iisrael ja Palestiina peaksid jääma 1967. aasta sõja eelsetesse piiridesse, ja kutsus piiride korrigeerimiseks vahetama võrdse suurusega maatükke. Jeruusalemma tuleks tulevikus tunnustada nii Iisraeli kui ka Palestiina riigi pealinnana, lausus välisminister, lisades, et riigid, kes ei tunnusta Iisraeli juudiriigina, peaksid seda tegema.

Kerry rõhutas ka, et Ühendriigid ei algatanud ega koostanud ÜRO resolutsiooni, milles Iisraeli asundustegevus hukka mõisteti, kuid lisas: "Mitte keegi, kes suhtub rahusse tõsiselt, ei saa eirata tõika, et asundused seavad rahu ohtu.".

"Kuid probleem ei piirdu asundustega," ütles Kerry, kelle sõnul viitab asjade käik Iisraeli soovile võtta Läänekalda maad enda kätte ja takistada palestiinlasi neid alasid arendamast.

"Asunduste küsimus määrab Iisraeli tuleviku. Ja nende väljakuulutatud eesmärk on selge: nad usuvad ühte riiki: suur-Iisraeli."

Kerry püüdis kõnes näidata, et ei süüdista rahuprotsessi nurjumises ainult Iisraeli. Palestiinlaste maa "lõputuna näiva okupatsiooni" kõrval nimetas ta ka Palestiina liidrite vägivallaõhutamist. USA välisminister väljendas ka muret selle üle, et kiiresti kasvav araablastest elanikkond muudab juudid Iisraelis vähemuseks, mis tekitab Iisraelis demokraatia kriisi, kui palestiinlastel ei ole oma riiki.

Muu hulgas rõhutas Kerry, et president Barack Obama administratsioon on pühendanud end Iisraelile rohkem kui Ühendriikide eelmiste presidentide valitsused, ja märkis, et ka eelmised administratsioonid on Iisraeli suhtes kriitiliste resolutsioonide hääletuses erapooletuks jäänud.

USA on andnud Obama valitsusajal Iisraelile rohkem sõjalist abi kui kunagi varem. Hiljuti sõlmiti kümneaastase abilepe väärtuses 38 miljardit dollarit.

"Ükski Ameerika administratsioon ei ole teinud Iisraeli julgeoleku heaks nii palju kui Barack Obama oma," ütles Kerry. "Lõppkokkuvõttes on Iisraeli rahva otsustada, kas selle valitsuse vastu suunatud Iisraeli ametnike ebatavaliselt teravad rünnakud teenivad parimal võimalikul moel Iisraeli rahvuslikke huve ja suhteid liitlasega, mis on olnud oma toetuses järjekindel."

"Need rünnakud koos süüdistustega USA-juhitud vandenõus ja teised väljamõeldud väited, tekitavad segadust ja juhivad tähelepanu kõrvale selle hääletuse sisult," lausus Ühendriikide välisametkonna juht.

Netanyahu nimetas Kerry kõnet suureks pettumuseks

Iisrael peaminister Banjamin Netanyahu nimetas Kerry kolmapäevast kõnet "suureks pettumuseks".

"Ta kulutas enamuse oma kõnest sellele, et sisuliselt süüdistas Iisraeli rahu puudumises," ütles Netanyahu.

"Iisraeli rahvas ei vaja mingeid tohutuid loenguid rahu tähtsusest välisriikide liidritelt. Nagu ka kogu see ÜRO resolutsioon, oli ka see kõne suunatud Iisraeli vastu," tõdes peaminister.

"Rohkem kui tund aega keskendus Kerry maniakaalselt asundustele ja vaevu puudutas konflikti olemust, milleks on palestiinlaste vankumatu vastuseis kogu Iisraeli riigile ja selle piiridele," rääkis Netanyahu.

Abbas usub, et rahu Iisraeliga on saavutatav

Palestiina president Mahmoud Abbas vastas Kerry kõnele, öeldes, et on veendunud, et rahu Iisraeliga on võimalik saavutada.

Samas kordas ta nõudmist, et enne kõneluste taastamist peab Iisrael lõpetama asunduste ehitamise Läänekaldal.

Palestiina pealäbirääkija Saeb Erekat luges ette pressiteate, mis ütleb, et Abbas on täielikult pühendunud rahu saavutamisele. USA vahendatud rahukõnelused Iisraeli ja palestiinlaste vahel katkes 2014. aastal.

Erekat ütles, et Abbasi seisukoht on see, et "hetkel, mil Iisraeli valitsus nõustub peatama kogu asundustegevuse, sealhulas Ida-Jeruusalemmas, ning nõustub täitma allkirjastatud kokkuleppeid, on Palestiina juhtkond valmis naasma läbirääkimiste juurde rahvusvahelise õiguse alusel".

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/AFP-AP-BNS



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.