Yana Toom kohtus taas Süüria presidendiga ({{commentsTotal}})

{{1483018692000 | amCalendar}}

Neljapäeval kohtus grupp Venemaa föderatsiooninõukogu ja Euroopa Parlamendi saadikuid Damaskuses Süüria presidendi Bashar al-Assadiga. Eurosaadikute seas oli ka Keskerakonna poliitik Yana Toom.

Kohtumisest teatas uudisteagentuurile TASS Vene föderatsiooninõukogu välissuhete komisjoni esimees Konstantin Kossatšov, kelle sõnul arutati Süüria presidendiga äsja allkirjastatud relvarahulepet.

"Viibime Süürias föderatsiooninõukogu delegatsiooniga koos kolme Euroopa Parlamendi saadikuga," selgitas Kossatšov. Eurosaadikud on pärit Itaaliast, Lätist ja Eestist.

Süüria riikliku uudisteagentuuri SANA teatel ütles Assad kohtumisel, et Venemaa kaitseb Süüria julgeolekut toetades ka enda ja Euroopa riikide julgeolekut

Toom on varem öelnud, et Süürias toimuvast pole objektiivset pilti ja Euroopa Liit on valinud "võõra poole".

Toom käis ka tänavu suvel Süürias, kus kohtus president Bashar al-Assadiga. Räägiti võitlusest terrorismiga ja Süüria vastu kehtestatud sanktsioonidest.

Toom "Aktuaalsele kaamerale": Assad oli seekord konstruktiivsem ja rahulikum

Yana Toom ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud telefoniintervjuus, et kõneles Assadiga rahvusvahelisest olukorrast ja sanktsioonidest, kuid peamine teema oli Süüria vaherahu.

Toomi sõnul oodatakse Süürias vaherahu pikisilmi ning loodetakse, et see võibki nüüd sõja lõpetada.

Toom ütles, et ta loodab, et seekordne relvarahu peab. "Kui eelmine kord president Bashar al-Assadiga kohtusime, siis tema suhtumine Türgi poliitikasse ja isegi isiklikult Tayyip Erdogani oli palju sõjakam. Täna ta tundus olevat palju konstruktiivsem ja rahulikum," märkis Toom.

"Kui vaatame seda plaani, siis sisuliselt tähendab see seda, et Venemaa ja Türgi mõlemad garanteerivad, et vaherahu kehtib nende poolt, keda nemad mõjutavad või kontrollivad," lisas ta.

Peamine põhjus, miks ta Süüriasse sõitis, on Toomi sõnul põgenikekriis.

"On väga selge, et põgenikekriis, mis tabas Euroopat ja mis jõudis ka Eestisse, sai alguse just siit piirkonnast ja kui me seda probleemi siin ei lahenda, siis ei lahenda ka põgenikeprobleemi Euroopa Liidus," ütles ta.

Toom kinnitas, et reisi ja elamiskulude eest maksis ta ise. "Mingit pistmist Kremli, Assadi või kellegi teisega siin ei ole," ütles ta.

Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi büroo juht Oksana Talisainen ütles varem Postimehele, et Toom viibib Süürias valitsuse ametlikul kutsel.

Toom oma visiidi ajakava varem ei avalikustanud

Toom ütles teisipäeva pärastlõunal ERR-ile telefonitsi, et julgeolekukaalutlustel ei saa ta visiidi täpset ajakava, kohtumisi ja marsruuti avalikustada. "Eks elu näitab, kui kauaks ma jään," vastas Toom küsimusele, kui kauaks ta Süüriasse jääb.

Seejärel edastas Toom vastused ERR-i poolt juba mitu nädalat tagasi saadetud küsimustele Süüria kohta.

Toom ütles, et sealse konflikti kajastamises ei ole olemas objektiivseid allikaid. "Eranditult kõik, kes edastavad infot Aleppo sündmuste kohta, teenivad teatud huve, mis teeb tervikpildi saamise raskeks, kuigi mitte võimatuks. Nii meedia kui poliitikud opereerivad faktide asemel arusaamadega ja veenmiseks kasutavad emotsioone, mis tihtilugu asendavad faktikontrolli: nutab võrdub sellega, et räägib tõtt. Viimane näide - Aleppo linnapea, kes esines veenva kõnega EL-i liikmesriikide peaministrite ees ja kirjeldas olukorda linnas," rääkis Toom.

Ta lisas, et just sellele kõnele viitas peaminister Jüri Ratas, öeldes oma intervjuus Postimehele, et kohtumisel mõisteti üheselt hukka Assadi režiimi ja tema liitlaste, eelkõige Venemaa ja Iraani poolt korraldatud veresauna.

Väljend "Aleppo linnapea" on Toomi sõnul petlik. "Brita Haji Hasan pole kunagi Aleppo linnapeaks valitud - ta määrati mitme Ida-Aleppo linnaosa nõukogu eesotsa mässuliste poolt, kui linnas juba käis kodusõda. Seda ametit ta on tänaseks pidanud aasta. Mis tähendab kahte asja: ta ei esinda linna kui sellist (peale Ida- eksisteerib teatavasti ka Lääne-Aleppo, mis on samuti rusudes), ning ta pole objektiivne, kuna kuulub ise nn mõõduka opositsiooni ridadesse ja on sõjas Assadi režiimiga juba kuuendat aastat. Lisaks (ei tea, kas kohtumisel sellest räägiti?) pole ta septmembrist saati linnas käinud," selgitas Toom oma seisukohta.

Toom nentis, et Süürias käib kodusõda ja Aleppo on selle vastasseisu keskpunktiks neli ja pool aastat. "Venemaa sekkumise algust Süüria sündmustesse dateeritakse aga septembriga 2015. Kas tõesti enne seda Euroopal ei olnud põhjust üheselt mõista hukka või siis väljendada sügavat muret? Arvud räägivad vastupidist: kui aastal 2013 hukkus Aleppos 73000 tsiviilelanikku, siis aastal 2014 juba 76000. Tänavu - 46000. Muidugi see on kohutav tragöödia. Muidugi iga inimese elu on püha. Aga siiski - 76000 vs 46000," teatas Toom.

Toomi väitel juhtus see, et Euroopa Liit valis kodusõjas võõra poole. "Juhtus see, et meil on silmi ees selge pilt. Ja me ei viitsi või ei julge mõelda selle peale, et kui juba käib kodusõda, siis mõlemal pool rindejoont tuntakse rõõmu iga vastaselt võetud elu üle. Ja sellises olukorras väita, et ühel poolt sõditakse inimeste eest ja teisel inimeste vastu, on pehmelt öeldes lühinägelik. Kodusõjas ei ole valgeid ja karvaseid, ja ka meie valitud liitlaste käed on verised. Jätkem kõrvale moraalsed aspektid ja mõelgem, kas meie valik on tark? Usun, et ei ole."

Toom märkis, et seitse päeva tagasi andis USA riigisekretär John Kerry intervjuu ajalehele The Boston Globe, kus muuhulgas ütles seda, et viimane Süüria teemaline kokkulepe Venemaaga nurjus tänu sellele, et Ameerika poole pealt sellele oli tugev vastasseis. "Ja selle nurjumise tõttu on Kerry "sügavas frustratioonis, kuna usub, et kokkulepe jõustumise puhul poleks olukord Aleppos nii hull," rääkis Toom.

Küsimusele, kui tõsiselt peaks võtma inimõigusorganisatsioonide väiteid ja süüdistusi, et Aleppos on sooritatud sõjakuritegusid ja on inimesi hukatud Süüria võimude ja Süüria võime toetavate Venemaa sõjaväelaste poolt, vastas Toom, et muidugi tuleb suhtuda nendesse väga tõsiselt.

"Aga sugugi vähem tõsine pole fakt, et Eesti meediaväljas puudub igasugune viide sellele, et väidetavalt paneb sarnaseid koledusi toime ka teine konflikti pool, kelle ridades tegutseb näiteks ka Front-an-Nusra, keda veel hiljuti, enne Kerry kirjeldatud nurjunud läbirääkimisi, Euroopas ja USA-s nimetati mõõdukaks opositsiooniks."

Kas Euroopa Liit reageeris konfliktile adekvaatselt? "Sellele küsimusele on mul küll raske vastata, sest... kas üldse reageeris? Venemaa vastased sanktsioonid mäletatavasti on seotud Ukraina sündmustega, mis aga puudutab arvukaid hukkamõistvaid resolutsioone, lubage mul kahelda, et nende abil annab mõjutada sõjaolukorda. Tõsi küll, EL kehtestas sanktsioonid Assadi režiimi vastu, aga - nagu ikka sanktsioonide puhul - sellega me karistame neid samu tsiviilelanikke, kelle kaitseks häälekalt astume välja kõrgetelt tribuunidelt. Sest lisaks Süüria valitsusvägedele ja Vene militaarüksustele Assadi kontrollitaval territooriumil viibib näiteks ka 80% sisepõgenikest," ütles Toom.

Kui aga rääkida suurest pildist, siis Süürias otsustavad Toomi sõnul asju USA ja Venemaa. "Ma usun, et Euroopa Liidul on viimane aeg muutuda iseseisvaks mängijaks ning mitte lüüa kaasa nendele, kelle ülesandeks on iga hinna eest viimastel Obama nädalatel kitsendada Trumpi valikuvõimalusi."

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Rassismivastane marss BostonisRassismivastane marss Bostonis

Fotod: Bostoni rassismivastasel marsil osalesid tuhanded inimesed

Bostonis toimus laupäeval tuhandete inimeste osavõtul rassismivastane meeleavaldus, millega kaasnesid väiksemad kähmlused politseiga, tõsisem vägivald suudeti ära hoida.

Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Belinda CarlisleBelinda Carlisle
Galerii: Belinda Carlisle'ile kingiti temanimelise mustriga Haapsalu sall

Eile esines Haapsalus Belinda Carlisle, kes tähistas siin oma 59. sünnipäeva. Pitsikeskuses kingiti staarile temanimelise mustriga Haapsalu sall.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.