Audit: maanteeamet peab toetusrahad EL-ile tagasi maksma ({{commentsTotal}})

{{1483105923000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumi hinnangul peab maanteeamet Euroopa Liidule tagasi maksma enam kui miljon eurot, kuna amet valis Tartu läänepoolse ümbersõidu esimesel ehitusalal vale hankeliigi. Sama hinnang ähvardab ka Keila-Paldiski teelõigu hanget.

Rahandusministeeriumi auditi hinnangul peab maanteeamet tagasi maksma enam kui miljon eurot Euroopa Liidu raha. Nimelt pidanuks amet korraldama Tartu läänepoolse ümbersõidu esimese ehitusala tarbeks rahvusvahelise hanke, korraldati aga riigisisene. Peagi valmiv teine audit võib tagasinõutava summa kahekordistada, sest sama viga on tõenäoliselt tehtud ka teisel objektil.

Tartu läänepoolse ümbersõidu esimene ehitusala on sisuliselt kahekilomeetrine teelõik Tartu linna ja Tähtvere valla piiril. Ilmatsalu ringist Raja tänavani kulgeva lõigu korrastamiseks kulus maanteeametil üle nelja miljoni euro, millest suurem osa tuli EL-i vahenditest.

See on aga vaid väike osa suurest Tartu läänepoolse ümbersõidu projektist. Nii korraldatigi umbes samal ajal ehk 2014. aasta kevadel koos esimese ala ehitamise hankega ka viienda ehitusala hange. See puudutas samuti umbes kahekilomeetrist teelõiku Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. Nende kahe hanke kogumaksumus on ligi 13 miljonit eurot.

Probleemseks teeb olukorra see, et kui ümbersõidu ülejäänud ehitusetappide tarbeks on korraldatud rahvusvahelised hanked, siis esimeseks etapiks siseriiklik hange. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul tähendab see, et nüüd tuleb maanteeametil osa saadud toetusrahast tagasi maksta.

"Tartu läänepoolset ümbersõitu peaks käsitlema sisuliselt ühe ehitusobjektina. Kui seal korraga töid teha, aga natuke erinevates lõikudes, siis peaks need välja kuulutama rahvusvaheliselt. Nende hangete puhul, mis peaks olema rahvusvahelised, aga seda mitte ei ole, on Euroopa Komisjon näinud ette, et tuleks teha 25-protsendiline korrektsioon," kommenteeris Siruli ERR-i raadiouudistele, pidades silmas tagasimakset veerandi toetussumma ulatuses.

Ehkki rahvusvahelise hanke peab korraldama juhul, kui kulutatakse üle 5,2 miljoni euro, on läänepoolse ümbersõidu kogumaksumus oluliselt suurem, mistõttu ei piisa siseriiklikust hankest ka sel juhul, kui ühe objekti hind jääb piirmäärast allapoole. Nõnda tulebki maanteeametil miljon eurot tagasi maksta.

Korduv viga

Kaur Siruli sõnul on lähipäevil valmimas teinegi audit, mis näitab, et maanteeamet on sama vea teinud ka Keila-Paldiski teelõigul.

"Seal on sisuliselt tegemist ühe teejupiga, mis on jagatud neljaks hankeks ühel ja samal aastal. Kaks nendest on rahvusvahelised, kaks /---/ siseriiklikud. Ja ka sellest auditist on tulemas samas suurusjärgus mitteabikõlblike kulude soovitus," ütles Siruli.

Sisuliselt ootab maanteeametit ligi kahe miljoni euro tagasimaksmine.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk nii pessimistlik siiski ei ole ja arvab, et audiitorid pole oma hinnangutes täpsed - tema hinnangul Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitust ühe objektina vaadelda ei saa.

"Tartu läänepoolse ümbersõidu koha peal esimene ja viies ehitusala ei asetse kindlasti järjestikku. Seal on vahel umbes neli kilomeetrit maad ja need on kaks täiesti erinevat tööd - üks neist oli vana tee rekonstrueerimine ja liiklusohutuse parandamine," selgitas Sauk. "Viies ehitusala, kus oli tegemist eritasandiliste viaduktide, uue liiklussõlme ja raudtee ümberehitusega, on täiesti eraldi hange. Me tunneme küll, et oleme käitunud õigesti."

Raha tagasimaksmiseks on sisuliselt kaks alternatiivi: kas maanteeamet nõustub raha tagastama vabatahtlikult või alustab tehnilise järelevalve amet (TJA) toetuse tagasinõudmist. Kusjuures hangete korraldamisel pidi maanteamet TJA-lt kui toetuse rakendusüksuselt luba küsima.

TJA transpordiinvesteeringute osakonna juhataja Taavi Laja nentis, et ministeeriumi auditi valguses erilist kaalutlusruumi ei ole ning kuidagi peab toetuse Euroopa Komisjonile tagasi maksma. Samuti tõdeb Laja, et 2014. aastal oldi maanteeametiga samal seisukohal, et rahvusvahelist hanget tarvis pole.

"Ka meie leidsime, et need etapid ei ole üks tervik, kuna nad on tehniliselt ja funktsionaalselt täiesti erinevad. Ja noh, varasemalt ei ole ka tegelikult meil sellist olukorda tekkinud, et me peame seda niimoodi hindama," möönis Laja.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.