Ettevõtja: Eesti praegune olukord meenutab Soomet 1960. aastatel
Üks tähtsamaid küsimusi mööduval aastal oli Eesti inimeste jaoks see, kuidas oma tööst ära elada. Mitmed ettevõtted koondasid suure osa oma töötajatest, kellest paljud pole siiani tööd leidnud, kuid on ka ettevõtteid, kes on loonud juurde hulga uusi töökohti. ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul meenutab Eesti praegune olukord talle paljuski Soomet 1960.-1970. aastatel, mil ühiskond liikus oskuste ahelas tasapisi ülespoole.
Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistavas PKC tehases Keilas valitseb aasta lõpus nukker meeleolu, sest juba veebruaris teatasid omanikud, et rahvusvaheline ettevõte koondab selle aasta jooksul suurema osa 700 töötajast, vahendas "Aktuaalse kaamera" 2016. aastat kokkuvõttev erisaade.
13 aastat PKC-s töötanud töökeskkonna tehniku Kristel Münteri oskusi alates 1. jaanuarist enam ei vajata. "Eks me ju aimasime, et võib-olla tõmbame mingil määral otsi kokku. Aga et kogu tootmine ära läheb, seda ei osanud tõesti keegi arvata," tõdes ta.
Töötajatele tundub uskumatu, et suhteliselt keerulist oskustööd enam Eestis vaja ei ole.
"Ma ei tea kui palju siin keegi teenis või kui palju siin keegi pidi palka saama, aga me tegime väga väärtuslikku tööd, sest enamus oli ikkagi käsitöö," ütles Münter.
Tippajal oli PKC-l Eestis kahes tehases 1300 töötajat. Algaval aastal jääb Keilasse vaid sajakonna töötajaga regionaalne keskus, kus ametis on n-ö kalli töö tegijad - insenerid, finantsistid, IT- ja müügimehed.
"Autotööstuses on konkurentsivõitlus väga tihe ja ettevõtted otsivad võimalusi, et olla turul konkurentsivõimelised. Nii ka meie. Meie tootmine on tööjõumahukas ja see on ilmselt üks suur põhjus, miks me püüdsime leida võimalusi tootmiseks muudes riikides," selgitas PKC Eesti juhatuse liige Merle Montgomery.
Muud riigid, kuhu juhtmetootja odavama tööjõu tõttu liikus, on Leedu ja Venemaa.
Et Eesti toodete konkurentsivõime sõltub üha enam maailmaturu hindadest, selgus tänavu põlevkivienergeetikas, kus aastaga koondati üle 1200 inimese, kellest vaid pooled on leidnud töö.
Kuid on ka vastupidiseid näiteid - ABB-s on töötajaskond paarikümne aastaga suurenenud sada korda.
ABB-s kaheksa aastat töötanud spetsialist-koolitaja Rodion Šilovi sõnul on selles energeetikaettevõttes prestiižne töötada. "Me teeme n-ö maailmatasemel toodet. Ma võin öelda keevituse kohta, milles ma ise tegutsen, me oleme üks parematest Eestis ja võib-olla isegi maailmas," ütles Šilov.
Kui ABB 1992. aastal Eestis alustas, andis ettevõte tööd kümnele inimesele. Koos tänavu loodud 400 uue töökohaga annavad ABB ettevõtted Eestis tööd 1600 inimesele.
ABB Balti riikide juht Bo Henriksson ütles, et Eesti praegune olukord meenutab talle paljuski Soome eelmise sajandi 1960.-1970. aastaid, mil Soome ühiskond liikus arengu- ja oskuste ahelas tasapisi ülespoole.
Eesti puhul arvab ta, et väga palju tuleneb riigi eesmärkidest, mis valdkondi eelisarendada.
"Kindlasti peaks läbi vaatama haridussüseemi ja valima, mida tõesti on vaja, mitte teha töid. Teine asi on ekspordi toetamine. Eriti eksportivaid tööandjaid ja ettevõtjaid peaks toetama, neid ei peaks reguleerima samamoodi nagu koduturul," selgitas Henriksson.
Eesti majanduskasv oli tänavu kõigest 1 protsent ehk kriisijärgsete aastate kõige madalam. Eeldusi oleks meil ekspertide hinnangul aga koguni kolm korda enamaks.
Toimetaja: Merili Nael