Siim Kallas: mind häirib siiani, kuidas presidendivalimised lõpuks lahenesid ({{commentsTotal}})

Taasiseseisvunud Eesti sai suvel neljanda presidendi - vaatamata mitmele valimisvoorule tunnistati võitjaks hoopis viimasel hetkel esile astunud euroametnik Kersti Kaljulaid. Kogu protsess tõstatas aga küsimuse, kas presidendivalimiste korda ei peaks siiski muutma.

Esimene katse riigikogus president ära valida kukkus läbi, sama juhtus valimiskogus. Suvi läbi kestnud valimiskampaania oli olnud justkui asjata, vahendas "Aktuaalse kaamera" 2016. aastat kokkuvõttev erisaade.

"Imelik oli see, kuidas president lõpuks sündis. Aga kui vaadata, kuidas president peaks sündima seadusetähe järgi, siis nii ta umbes sündiski - riigikogu fraktsioonid leidsid üksmeele, leidsid kandidaadi ja president sündis nädala ajaga nagu me teame. Sellest järeldub, et kõik see, mis enne toimus, oli üleliigne," arutles ajakirja Akadeemia peatoimetaja, president Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvese nõunik Tooma Kiho.

Valimismaratoni otsa tegi lahti Reformierakonna auesimees Siim Kallas. See, et teda lõpuks ei valitud, ei olnud Kallase sõnul pettumus, kuid teda häirib, kuidas asi lahenes.

"Ma olen kogu aeg öelnud, et see, et mind ei valitud, ei ole pettumuse allikas ega põhjus, sest poliitikas on paratamatu, et kui sa mingisse kampaaniasse lähed, pead arvestama, et võib-olla ei võida. Aga mis mind siiamaani häirib ja ma ei kavatse kunagi mainimata jätta, on see, kuidas see asi ikkagi lõpuks lahenes," tõdes ta.

Nii väitlesidki mitmed presidendikandidaadi kandidaadid omavahel suvi läbi, kujunesid justkui üleriigilised valimised, kuigi valijaid oli tegelikult maksimaalselt 335 inimest ehk valimiskogu jagu.

"Ja siis poliitilised otsustajad ehmatasid sellest kampaaniast niivõrd ära, tulid kokku ja täieliku tagatoa tingimustes otsustasid määrata ametisse ühe kandidaadi. Ei mingeid valimisi enam, ei minegid valijamehi, ei mitte midagi enam. See on minu arvates viga, mida Eesti demokraatias ei oleks tohtinud juhtuda," ütles Kallas.

Kiho ja Kallas on ühiselt seda meelt, et lihtsaim viis oleks muuta seadust nii, et kehtetud sedelid arvesse ei läheks.

"Aga mida kindlasti peaks muutma või võiks muuta, on ind, millega inimesed, kes tahaksid presidendiks saada ja seavad oma kandidatuuri ise üles mitu kuud enne seda, kui tegelik otsus ja otsused langema hakkavad," lisas Kiho.

Siim Kallas ütles, et on üha enam seda meelt, et presidenti võiks valida rahvas. Kuid selleks peab muutma põhiseadust.

"See on huvitav, kas siis rahvas valib näitleja või sportlase, kes on iseenesest kõik toredad inimesed ja võivad olla ka väga kaalukad. Eks see ole ka poliitilise klassi ülesanne tõestada oma vajalikkust. See on väljakutse. Kui tõepoolest saab presidendiks populist ja meedias väga populaarne inimene, siis see näitab, et peavoolu poliitilised jõud ei suuda oma sõnumit tuua. Asja tuleb kahepoolselt vaadata. Ja lõppkokkuvõttes - iga rahvas väärib oma presidenti. Iga rahvas väärib oma valitsust, see on tõsi," ütles Kallas.

Toimetaja: Merili Nael



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.