"Aktuaalse kaamera" kokkuvõte lõppeva aasta sündmustest välismaailmas ({{commentsTotal}})

"Aktuaalse kaamera" erisaade võttis kokku lõppeva aasta sündmused välismaailmas.

Eesti, Läti ja Leedu mure ida poolt tulla võivate ohtude ees muutus sel aastal ka NATO mureks. Varssavis juulis toimunud NATO tippkohtumisel otsustati saata Balti riikidesse ja Poolasse lisavägesid, vahendas "Aktuaalse kaamera" erisaade.

"Keegi NATO-s ei arutanud sellist NATO vägede kohalolu alliansi idaosas enne Ukrainat. See on kaitse-eesmärgiga, proportsionaalne vastus Venemaa tegevusele Ukrainas ja Krimmi annekteerimisele," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg suvel.

Eestisse Tapale tuleb kevadel Suurbritannia juhitav NATO pataljoni lahingugrupp - 800 sõdurit tankide, lahingumasinate ning taktikaliste droonidega. Tuleb ka Prantsusmaa 300 sõdurist koosnev kompanii, mille edaspidi vahetab välja Taani sama suur kompanii.

"Tegemist on ikkagi, vähemalt esialgu, kahe tuumariigiga, kes meile siia tulevad. Aru tuleb saada sellest, et minu hinnangul ei tule nad siia kaistma mitte Eestit, Lätit ja Leedut, vaid kaitsma tullakse alliansi idapiiri. Otsus on vastu võetud 28 riigi poolt. See ei ole nii, et britid tulevad eestlastele appi," rääkis kaitseväe juhataja Riho Terras.

Kriisideks tuleb ka ise valmis olla ning mullune õppus Siil ja tänavune õppus Okas näitasid, et meie reservarmeel põhinev süsteem toimib.

Eesti jaoks on tähtis ka regiooni julgeolek laiemalt

Eesti jaoks on oluline ka meie regiooni julgeolek laiemalt. Piirkond Valgevene, Leedu, Kalingradi oblasti, Venemaa ja Poola piirialal ehk Suwalki avaus jõudis sel aastal eriti teravalt julgeolekuaruteludesse.

Suwalki on linn Leedu-Poola piiril, umbes 100-kilomeetrisel Kaliningradi ja Valgevene vahelisel kitsaskohal. Piirkond on Eesti julgeoleku seisukohalt tähtis, sest just selle maakitsuse kaudu peaksid NATO liitlaste abiväed häda korral appi saabuma. Kui aga Venemaa näiteks mingi välkõppuse käigus Suwalki kitsuse juhuslikult sõjaliselt hõivaks - tuleval aastal toimuvad mitmed Venemaa ja Valgevene ühisõppused - ei oleks teistel NATO riikidel enam meiega maismaaühendust. Ainus võimalus abistada on siis vee ja õhu kaudu.

"Eks on klassikaline n-ö Balti riikide äralõikamine, kui see peaks aset leidma. Ka see on üks põhjus, miks Ameerika Ühendriigid oma väga tugeva sõjalise jõu paigutavad sellesse piirkonda - et jõudude tasakaal ka Suwalki koridoris oleks paigas," ütles Terras.

"Aga ma arvan, et need stsenaariumid on kõik esialgu sõjaväelaste kaardiharjutustel ja ma loodan, et need ei ole reaalselt kellegi pähe tekkinud," lisas ta.

Seda, et Eesti võib liitlastele loota, ka ajal, mil jaanuaris USA-s ametisse astuva Donald Trumpi administratsiooni poliitika on seni veel vaid traagelniitides ja kohati etteaimamatu, käis Eestile aastalõpu eel meenutamas kaitseküsimustes mõjukas Ühendriikide senaator John McCain.

"Valitud president ütles, et peame tugevdama oma sõjajõude, kulutama rohkem raha kaitsele. Hiljuti ütles ta, et toetab NATO-t. Eks näeme. Kuid tean, et USA kongressi toetus NATO-le ja teie riigile on tugev ja vankumatu," kinnitas McCain.

Maailm on sel aastavahetusel rahutu ning seetõttu ei saa võtta seni siin valitsevat rahu garanteeritult. "Praguses olukorras, kus maailmas on tõusnud vägivallalaine, oluliselt suurenenud brutaalsus - kui vaatme näiteks, mis praegu Aleppos toimub -, siis sellele sarnast ei ole viimastel aastatel olnud. Ka kõik need terrorirünnakud üle Euroopa on see, mis praegu muret tekitab. Ja see hajutatus, vägivalla suurenemine, on see, mis peab muret tekitama. Konkreetselt meie piirkond on ikkagi rahulikum kui mujal ja loodame, et see sellisena ka jääb," rääkis Terras.

Suurbritannia otsustas lahkuda Euroopa Liidust 

24. juuni hommik saabus uudisega, et 52 protsenti hääletamas käinud brittidest otsustas, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust.

Seni marginaalideks tituleeritud poliitikud pidid hakkama rahvale selgitama, kuidas Suurbritannia iseseisvuse tagasi võtab. Juba samal hommikul selgus, et kõike, mida lubati, ei saa.

"Lahkumiskampaania eestvedajad tegid mitu valelubadust. Valitsus ütleb, et peab EL-i eelarvesse Brexitist hoolimata sissemakseid jätkama. Avalikkus tunneb seetõttu, et neid on petetud," tõi London School of Economicsi professor Iain Begg.

Begg märkis, et Brexiti pooldajad saavad valelubadustest aru, kuid kinnitavad, et tahavad EL-ist lahkumist sügavamatel põhjustel. "See on omamoodi perversne. Vaatamata sellele, et mõned lubadused on murtud, ütlevad inimesed, kes hääletasid Brexiti poolt, et nad ei ole rumalad, said aru, et need on valelubadused, kuid tahavad Brexitit sügavamatel põhjustel," selgitas Begg.

Brexiti hääletus lõi segamini Suurbritannia poliitikaelu. Konservatiivide partei juhtimise võttis üle senine siseminister Theresa May, kelle laiemad vaated on ka politoloogidele müsteerium.

"Mitte miski pole selge. Suurbritannia valitsusel mitte ainult ei ole läbirääkimispositsiooni, vaid isegi kui nad midagi teaksid, siis nad seda meile ei ütleks, sest see on osa läbirääkimistaktikast," kommenteeris politoloog Tony Travers.

 Euroopa liidrid on kuulutanud, et kui britid tahavad säilitada oma ettevõtete jaoks elutähtsat ligipääsu Liidu ühisturule, peavad nad lubama ka inimeste vaba liikumist ja tasuma kopsaka - mitmekümne miljardi euroni küündiva - arve. Kuigi radikaalased euroskeptikud ärgitavad Briti valitsust pikema jututa Brüsselile selga pöörama, valivad ministrid Londonis ettevaatlikult sõnu.

"On tunda, et valitsus loobub äärmuslikumatest immigratsioonilubadustest. Välisminister Boris Johnson ütles, et ta on EL-i migrantide üle õnnelik. Nii et võib-olla on eestlased pärast Brexitit Suurbritannias teretulnud," arvas Begg.

Theresa May lubab lahkumiskõnelusi alustada enne märtsi lõppu. Eesti eesistumine Euroopa Liidus algab juulis.

"Jah, Eesti saab olema selle tormi keskmes," kinnitas professor Begg.

USA presidendiks sai Donald Trump

9. novembri hommik tõi USA-s aga uudise, et presidendivalimised võitis kinnisvaraärimees Donald Trump. Ootamatuks või etteaimamatuks võib nimetada ka seda, kuidas ta oma uut valitsust kokku paneb.

"Otsides inimesi oma valitsusse on Trump väga selgelt teadlik sellest, kuidas need inimesed peaksid välja nägema nendes ametites. Ta kasutab neist rääkides samu väljendeid, mida kasutatakse Hollywoodis selle kohta, kui tuleb leida näitleja, kes näeb välja selline nagu tema tegelaskuju peaks," selgitas ajalehe Washington Post poliitikaajakirjanik Karen Tumulty.

Seega Rex Tillersoni välisministrikohale pakkumisele ja kindral James Mattise kaitseministrikohale pakkumisele aitasid kaasa asjaolud, et nad näevad välja nagu välisministrid ja kaitseministrid.

"Ta usub, et inimeste väljanägemine on suur osa sõnumist," märkis Tumulty.

Sellist presidenti ja suhtumist pole USA-s kunagi nähtud ja nii nagu kampaania ajal, on Donald Trump jätkuvalt etteaimamatu - kas või selles, kuidas ta aeg-ajalt otsustab täiesti tühja koha pealt sotsiaalvõrgustikus säutsuda.

"Ja tal ei ole mingit vajadust olla järjepidev. Ta on nagu tuulelipp - ütleb üht asja ühel päeval ja peaaegu vastupidist järgmisel," kommenteeris Tumulty.

Täiesti teistmoodi muret tekitab Trumpi valimine aga nendele ameeriklastele, kes on natuke tumedama nahavärviga, kes on ajalooliselt olnud Ameerika eduloost kõrvale tõrjutud ning vaid üksikute sammude haaval püüdnud jõuda võrdsete võimalusteni.

"Ma arvan, et Obama presidendiks saamine avas paljude inimeste silmi selle kohta, mida üks mustanahaline mees suudab teha. Samal ajal aga tõi see välja palju seni mahasurutud rassismi," arvas kunstnik Malachi Broadnax.

Sõda Süürias kestab

Sõda Süürias on kestnud kuuendat aastat ning surma on selles saanud umbes 400 000 inimest.

Süüriast on põgenenud ligi viis miljonit inimest ehk iga neljas elanik. Enam kui pooled neist on leidnud peavarju naaberriigis Türgis, kus elab 2,7 miljonit Süüria sõjapõgenikku.

Valdav enamus neist ei ela laagrites, vaid on sulandunud Türgi ellu. Nii on näiteks Süüria piirist paari kilomeetri kaugusel asuvas Kilise linnas.

"Kilises elab 90 000 kohalikku elanikku ja 120 000 põgenikku ning Türgi võimude sõnul võiks tulla kogu maailm siia ja õppida, kuidas võtta vastu põgenikke," ütles kevadel Kilises viibinud "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Astrid Kannel. 

Terrorirünnakud mõjutavad ka eestlasi

Tänavu jaanuaris oli üle maailma 99 terrorirünnakut, milles hukkus rohkem kui tuhat inimest. Valdavalt olid rünnakud Süürias, Iraagis, Nigeerias, Pakistanis ja Liibüas. Nii on olnud aga kuust kuusse - numbrid küll pisut erinevad, aga ei vähene. Teiste hulgas olid äärmusrühmituse ISIS korraldatud keemiarünnakud Iraagis ja Süürias, kus kannatanute hulgas olid sajad lapsed ning ohvrite arv ulatus tuhandetesse. Valdavalt jäävad need, seal piirkonnas tegelikult igapäevased rünnakud eestlaste jaoks siiski kaugeks ja ei pälvi erilist osavõtlikkust.

Samas teevad ärevamaks terrorirünnakud Euroopas. Eestlasi mõjutas tänavu enim 19. juuli terrorirünnak Prantsusmaal Nice'is - viis päeva pärast rünnakut tuli Prantsusmaa ametivõimudelt kinnitus, et hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku. Kokku kaotas Tuneesia päritolu terroristi rünnakus, kes veokiga Nice'i kaldapealsele ilutulestikku vaatama tulnud inimeste hulka kihutas, elu 85 inimest.

Aegade rängim terrorirünnak oli sel aastal Belgia pealinnas Brüsselis, kus 22. märtsi hommikul kärgatasid koordineeritult kaks plahvatust Zaventemi lennujaamas ning üks Brüsseli metroo Maelbeeki jaamas. Hukkus 35 inimest, vigastatuid oli ligi 350.

Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu sõnul ei tohi terrorirünnakutest teha järeldust, et kõik moslemid on terroristid, kuigi paljud ründajad on olnud just islami taustaga. "Seda viha kindlasti ei tule tolereerida, sest kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, et nad radikaliseeruvad selle tõttu, et neil tekib tunne, et Lääne kogukond, ühiskond ei aktsepteeri neid," ütles Sinisalu.

Otsene kokkupuude terrorismiga on Eestil ka terrorismi rahastamises süüdimõistetud Ramil Khalilovi ja Roman Manko juhtumi näol või siis Venemaa poolt mahitatud Ida-Ukrainas võidelnud Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi väljaandmine Ukrainale.

Hoiatused, et jõuluaeg võib Euroopas kaasa tuua terrorirünnakuid, sai teoks 19. detsembri õhtul Berliini jõuluturul, kui tuneeslase kaaperdatud veok rahva hulka sööstis.

Terroristide meetodid on muutunud Sinisalu sõnul omamoodi lihtsamaks ning julgeolekuasutuste töö sellevõrra keerulisemaks.

"Probleem ongi ju selles, et igaüks saab minna poodi ja osta väitsa ja minna tänavale, rünnata ja siis hüüda, kelle iganes nimel ta seda teeb. Selge on see, et kui mõnes kogukonnas on probleeme, siis mõne hullu ikka leiab, lihtsamalt öeldes," ütles Sinisalu.

Igal juhul on terrorism vahend millegi saavutamiseks. Lähenevate Saksamaa valimiste künnisel võib jõuluturu rünnakust saada vahend poliitilisteks mõjutusteks. Kindlasti saab sellest vahend mõjutamaks nende pagulaste elu, kes sama terrori eest Euroopasse on põgenenud. Vaieldamatult on terrorism vahend hirmu ja paanika külvamiseks.

"Ma ei tahaks küll fatalistlikult kõlada, aga elu ei saa jätta elamata," kommenteeris Sinisalu.

Pagulaste ümberpaigutamine ei edene

2016. aasta saabus Saksamaal šokiga - politsei üritas esmalt maha vaikida massilise naisteahistamise Kölni südalinnas, kuid kui faktid avalikkuse ette jõudsid, vallandus pea miljon põgenikku vastu võtnud Saksamaal kuid kestev debatt.

Surve all kantsler Angela Merkel korraldas märtsis vastuolulise sobingu allkirjastamise Türgiga, mille kohaselt lubati Ankarale piiri valvamise eest liitumiskõneluste kiirendamist ja viisavabadust.

Paari kuu jooksul Euroopa liidrite retoorika muutus - humanitaarkriisist kõnelemise asemel tõusis esiplaanile sõnum piiride kaitsmisest.

Põgenike sissevool vähenes mõne nädalaga märkimisväärselt ning kümned tuhanded, kes olid juba Kreekasse jõudnud, jäid lõksu. Mõne nädalaga muutus 130 inimesega küla Kreeka-Makedoonia piiril Euroopa suurimaks põgenikelaagriks.

Selleks, et Euroopasse tunglevaid põgenikke liikmesriikide vahel võrdsemalt jagada, pakkus Euroopa Komisjon välja varjupaigasüsteemi reformi. "Varjupaigataotlejad jagatakse liikmesriikide vahel ära automaatselt jaotusvõtme alusel," selgitas Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos.

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei taha põgenike automaatsest ümberjagamisest midagi kuulda. Saksamaa ja Itaalia tõstatasid varjupaigareformi aga pea igal Brüsseli koosolekul.

Euroopa Liidu vastu kohtusse pöördunud Slovakkia ja Ungari pakkusid välja oma nägemuse rändekoorma jagamisest. Mida efektiivne solidaarsus täpsemalt tähendab, selle üle jätkuvad vaidlused järgmisel aastal.

Frontexi andmetel jõudis Euroopa Liitu sel aastal 350 000 migranti. ÜRO põgenikeagentuuri Euroopa direktori Vincent Cocheteli sõnul ei ole enam põhjust rääkida rändekriisist. Samas on ta mures tuleviku pärast, sest mis saab siis, kui Euroopa väravavalvur Türgi korduvalt kõlanud ähvardused teoks teeb ja hakkab piirikontrolli suhtuma taas loominguliselt.

"Euroopal ei ole ette valmistatud plaan B-d. Milline saab selles olukorras olema Euroopa ja Kreeka võimude vastus? See teeb meile muret," ütles Cochetel.

Tema sõnul peavad liikmesriigid õppima üksteist taas usaldama, sest kriis on globaalne ja Euroopa suudab sellele vaid ühtsena vastu seista.

"Kui nad seda ei tee, siis tulevad kõikjal Euroopas tagasi piirikontrollid. Schengeni ala kaob ja üks neljast põhivabadusest kaob. Kas me tahame sellist Euroopat oma lastele?" ütles Cochetel.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi poeg Nikolai Choles.Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi poeg Nikolai Choles.
Navalnõi võttis uues videos vaatluse alla Peskovi poja luksusliku eluviisi

Venemaa võimuringkondade korruptsiooni paljastav opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi on saanud valmis järjekordse värvika videoklipi, kus seekord võetakse ette Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi poja luksuslik eluviis.

Donald Trump ja Lindsey Graham.Donald Trump ja Lindsey Graham.
Trump süüdistas teda kritiseerinud parteikaaslast "jälgis vales"

USA president Donald Trump süüdistas neljapäeval teda kritiseerinud erakonnakaaslast Lindsey Grahamit "jälgis vales" ja ähvardas, et valijad peavad seda meeles.

Ott TänakOtt Tänak
Tänak sai Saksamaa MM-ralli testikatsel 9. aja

Sel nädalavahetusel sõidetakse Saksamaa MM-ralli, kus stardis on ka Eesti ekipaaž Ott Tänak - Martin Järveoja (Ford). Neljapäeva hommikul sõidetud testikatsel said eestlased 9. koha.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.