Audiitor: linnahall on konverentsikeskusele optimaalne asukoht ({{commentsTotal}})

{{1483365730000 | amCalendar}}

Audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS-i analüüsi kohaselt oleks Tallinnas kõige optimaalsem rajada suur rahvusvaheline konverentsikeskus linnahalli. Ülemiste City haldaja ei mõista, miks kaalus sadamalähedus üle lennujaama ja raudtee läheduse.

Ernst & Young Baltic AS-i partneri Ivar Kiigemäe sõnul kaaluti analüüsis konverentsikeskuse asukohana kolme kinnistute gruppi: Tallinna linnahalli, kaht RKAS-ile kuuluvat kinnistut ja kaht erasektori kinnistut Ülemiste Citys ja Pirita TOP-i territooriumil.

"Optimaalseim koht on Tallinna linnahalli kinnistu," märkis Kiigemägi pressibriifingul ajakirjanikele, tuues välja, et selle läheduses on piisavas koguses häid hotellikohti, lähedal on vanalinn ning tegemist on kultuuriväärtusliku objektiga, lisaks tekiks sünergia võimaliku kontserdikeskusega.

Miinusena on linnahall Kiigemägi sõnul muinsuskaitse all, mis teeb selle renoveerimise mõnevõrra kallimaks.

Noblessneri sadamahoone ja RKAS-i halduses olev Patarei vanglahoone plussid on Kiigemäe sõnul suhteliselt sarnased, mõlema asukoht on hea, on võimalik sünergia loomine Lennusadama ja muude piirkonna rajatistega. Sarnaselt linnahalliga on Patarei muinsuskaitse all ja selle kordategemine on kulukam ja aeganõudvam kui uue keskuse ehitamine.

Ülemiste City ja Pirita TOP on Kiigemäe sõnul kaugemal vana- ja südalinnast ning sealsetest hotellidest ehk logistliselt pole need nii head kui linnahall.

Kiigemägi sõnul toetasid analüüsi koostamise käigus intervjueeritutest Tallinna Sadam ja Infortar konverentsikeskuse tulemist linnahalli, kuna sellega kaasneks piirkonna korrastamine.

Ernst & Young Baltic AS-i tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultandi Maire Gustavsoni sõnul läheks linnahalli konverentsikeskuseks renoveerimine esialgsel hinnangul maksma 36,4 miljonit eurot. "Konverentsikeskuse töötamise puhul oleks selle mõju Eesti majandusele üle 18,5 miljoni lisandväärtust ja üle viie miljoni maksutulu," sõnas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles, et kommertsalustel pole konverentsikeskuse loomine jätkusuutlik. "Linnahalli puhul tulevad kaudsed kulud kõige kiiremini tagasi, see võimendab paremini olemasoleva taristu kasutamist," rääkis ta.

Kuidas keskuse valmimisel selle opereerimine toimuks, pole Lubja sõnul veel selge. "Rahvusvahelise kompetentsi kaasamine oleks väga oluline, kuna see on mõeldud välisturistidele," ütles Lubi.

Ülemiste City juht: lennujaama lähedus võinuks ka argument olla

Ülemiste City't haldava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul jääb arusaamatuks, miks eelistas Ernst & Young Baltic analüüs loodava konverentsikeskuse puhul just sadama lähedust, jättes kõrvale lennujaama.

"Eriti veel silmas pidades seda, et Rail Balticu terminal, mis tuleb Ülemistesse ja kui me püüame sinna leida lisapõhjendusi, miks reisijad peaksid rongiga tulema Tallinnasse, siis see Ülemiste piirkond tuleviku mõttes on transpordisõlmena nii oluline, nii et soov sinna teha konverentsikeskus on igati õigustatud," kommenteeris Nõlvak.

"Jääb veidi arusaamatuks, et nö mere lähedus ja vanalinna lähedus on just konverentsikeskuse kliendile ja turistile kõige olulisemad," sõnas Nõlvak. "Tallinn on ikkagi nii väike, et ka linnahalli juurest vanalinna on sama pikk tee kui linnahalli juurest lennujaama," lisas ta.

Nõlvaku sõnul ei vaidlusta Mainor Ülemiste kuidagi tehtud otsust. "Linnahall plaanitakse korda teha ja sinna neid funktsioone tuleb juurde mõelda, vastasel korral ei ole see investeering absoluutselt õigustatud," sõnas ta. "Me oleme kõik väga õnnelikud, et Eestisse see konverentsikeskuse võimekus lõpuks tekib, mida on aastaid-aastaid räägitud," märkis ta.

Nõlvaku sõnul on Mainor Ülemistel algusest peale olnud soov oma alale konverentsikeskus rajada, kuid üksi ettevõte seda teha ei saa. "Meie põhifookus pole kindlasti konverentsiturism, see oleks meie linnaku jaoks ainult lisaväärtus. Meie arendame ärikeskkonda ja tulevikus ka elukeskkonda, arendame linnakut edasi. Ma ei saa öelda, et me oleme nüüd ülimalt pettunud, see on riigi otsus," sõnas ta.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008 aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Epp MäeEpp Mäe
Epp Mäe kaotas ülipõneva poolfinaali ning saab võimaluse püüda pronksi

Kui teisipäevane võistluspäev maadluse maailmameistrivõistlustel Pariisis tõi Eestile Heiki Nabi kreeka-rooma maadluse raskekaalu hõbemedali, siis kolmapäeval läks naistemaadluses matile meie teine medalilootus Epp Mäe.

Uuendatud: 15:17 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.