Riik soovitab koolidel pagulastemaatikat õpetada avatud akendega pimedas ruumis ({{commentsTotal}})

Pagulaslaps Idomeni lähistel asuvas pagulaslaagris.
Pagulaslaps Idomeni lähistel asuvas pagulaslaagris. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Haridusministeerium soovitab koolis lastele pagulastemaatikat selgitada rollimänge ning elavaid näiteid kasutades, näiteks avades klassis aknad ja kustutades tuled.

Kõigepealt kirjeldatakse lastele pimedat, külma ja kõledat ööd Serbia ning Ungari piiripunktis. Et olukorda veel elavamaks muuta, võiks välja lülitada valguse ning aknad lahti teha. Piirile on jõudnud suur grupp äsja sõja käest pääsenud süürlasi. Pagulased kannatavad nälja, külma ja väsimuse käes, neil on vähe raha ning dokumentidest kaasas kõigest pass, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Õpilased jagatakse gruppidesse. Ühed võtavad endale pagulaste rolli, nad on meeleheitel, nende lapsed nälgivad ja neid endid ähvardab kodumaal surm. Teised on immigratsiooniametnikud, kes peavad otsustama, kas põgenikke üle piiri lubada või mitte. Juhendi järgi on mängu eesmärgiks hoida solidaarsust inimeste vastu, kes on sunnitud lahkuma oma kodumaalt.

Täpsemalt on tegemist ühe võimaliku rollimänguga, mille abil soovitab haridus- ja teadusministeerium koolides pagulastemaatikat õpetada. Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar loodab, et selliseid mänge kasutatakse üha rohkem.

"Selline psühhodraama võtete kasutamine on tegelikult väga tõhus. Et üritada panna see õpilane sellesse olukorda, kus ta tegelikult hakkab oma ihukarvadega tundma, mis olukorras teine on," selgitas Käosaar.

Kõige parem ongi õpilaste väärtushinnanguid kujundada mitte läbi keeldude ja käskude, vaid lastes neil endal arutada, mis on hea ja mis halb, ütles Käosaar. Seda ka siis, kui lapsel on kodunt kaasas teistsugused hinnangud.

"Ainult sellise arutelu kaudu, kus inimene saab oma arvamust öelda, oma argumente esitada, jõuda selleni, et inimene tegelikult lõpuks ise jõuab selleni, et võib-olla ei olegi tal see kodus kõige õigem arusaam," lisas Käosaar.

Sallivuse juurutamine ei puuduta ainult koole. Arengukavas Lõimuv Eesti 2020 on muude eesmärkide seas märgitud ka see, et Eesti ühiskonnas oleks teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavad ning avatud väärtused. Ehkki selleni jõudmiseks on ülesandeid jagatud nii haridus-, sise- kui kultuuriministeeriumile, mängib just viimane teavitustöös juhtrolli.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ütles, et nende eesmärk ei saa olla sisserändajate suhtes juba negatiivselt meelestatud inimeste ümberveenmine. Kõigepealt tuleb jõuda nendeni, kellel selge arvamus veel puudub, või kellele lõimumine meeldib.

"Integratsioon ja lõimumine ei ole see, mida saab üks või teine ministeerium lahendada. Pigem on see selline teema, mis meil tuleb viia võimalikult paljude asutuste, esinduste, gruppide ja rühmade juurde," ütles Hartman.

Muidugi ei piisa kommunikatsiooniks ainult hulgast inimestest, vaid tarvis läheb ka raha. Sestap on näiteks kultuuriministeeriumile tänavu ette nähtud 170 000 eurot.

"Meil on planeeritud kaks tegevust. Üks on seotud eesmärgiga avalikku sektorisse tuua mitmekesisemaid töökohti ja tutvustada teise emakeelega erinevatele sihtgruppidele neid võimalusi. Teine projekt on ristmeedia programm, mille eesmärgiks on teha videoklipid, mis avaksid seda lõimumistemaatikat," selgitas Hartman.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: