Riik soovitab koolidel pagulastemaatikat õpetada avatud akendega pimedas ruumis ({{commentsTotal}})

Pagulaslaps Idomeni lähistel asuvas pagulaslaagris.
Pagulaslaps Idomeni lähistel asuvas pagulaslaagris. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Haridusministeerium soovitab koolis lastele pagulastemaatikat selgitada rollimänge ning elavaid näiteid kasutades, näiteks avades klassis aknad ja kustutades tuled.

Kõigepealt kirjeldatakse lastele pimedat, külma ja kõledat ööd Serbia ning Ungari piiripunktis. Et olukorda veel elavamaks muuta, võiks välja lülitada valguse ning aknad lahti teha. Piirile on jõudnud suur grupp äsja sõja käest pääsenud süürlasi. Pagulased kannatavad nälja, külma ja väsimuse käes, neil on vähe raha ning dokumentidest kaasas kõigest pass, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Õpilased jagatakse gruppidesse. Ühed võtavad endale pagulaste rolli, nad on meeleheitel, nende lapsed nälgivad ja neid endid ähvardab kodumaal surm. Teised on immigratsiooniametnikud, kes peavad otsustama, kas põgenikke üle piiri lubada või mitte. Juhendi järgi on mängu eesmärgiks hoida solidaarsust inimeste vastu, kes on sunnitud lahkuma oma kodumaalt.

Täpsemalt on tegemist ühe võimaliku rollimänguga, mille abil soovitab haridus- ja teadusministeerium koolides pagulastemaatikat õpetada. Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar loodab, et selliseid mänge kasutatakse üha rohkem.

"Selline psühhodraama võtete kasutamine on tegelikult väga tõhus. Et üritada panna see õpilane sellesse olukorda, kus ta tegelikult hakkab oma ihukarvadega tundma, mis olukorras teine on," selgitas Käosaar.

Kõige parem ongi õpilaste väärtushinnanguid kujundada mitte läbi keeldude ja käskude, vaid lastes neil endal arutada, mis on hea ja mis halb, ütles Käosaar. Seda ka siis, kui lapsel on kodunt kaasas teistsugused hinnangud.

"Ainult sellise arutelu kaudu, kus inimene saab oma arvamust öelda, oma argumente esitada, jõuda selleni, et inimene tegelikult lõpuks ise jõuab selleni, et võib-olla ei olegi tal see kodus kõige õigem arusaam," lisas Käosaar.

Sallivuse juurutamine ei puuduta ainult koole. Arengukavas Lõimuv Eesti 2020 on muude eesmärkide seas märgitud ka see, et Eesti ühiskonnas oleks teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavad ning avatud väärtused. Ehkki selleni jõudmiseks on ülesandeid jagatud nii haridus-, sise- kui kultuuriministeeriumile, mängib just viimane teavitustöös juhtrolli.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ütles, et nende eesmärk ei saa olla sisserändajate suhtes juba negatiivselt meelestatud inimeste ümberveenmine. Kõigepealt tuleb jõuda nendeni, kellel selge arvamus veel puudub, või kellele lõimumine meeldib.

"Integratsioon ja lõimumine ei ole see, mida saab üks või teine ministeerium lahendada. Pigem on see selline teema, mis meil tuleb viia võimalikult paljude asutuste, esinduste, gruppide ja rühmade juurde," ütles Hartman.

Muidugi ei piisa kommunikatsiooniks ainult hulgast inimestest, vaid tarvis läheb ka raha. Sestap on näiteks kultuuriministeeriumile tänavu ette nähtud 170 000 eurot.

"Meil on planeeritud kaks tegevust. Üks on seotud eesmärgiga avalikku sektorisse tuua mitmekesisemaid töökohti ja tutvustada teise emakeelega erinevatele sihtgruppidele neid võimalusi. Teine projekt on ristmeedia programm, mille eesmärgiks on teha videoklipid, mis avaksid seda lõimumistemaatikat," selgitas Hartman.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



eesti eesistumise avakontsert
Kaia KanepiKaia Kanepi
Kaia Kanepi kaotas Wimbledonis heitlikult kulgenud põnevuskohtumise

Eesti naiste tennise teine reket Kaia Kanepi (WTA 544.) jaoks lõppes tänavune Wimbledoni tenniseturniir kvalifikatsiooni teises ringis, kui ta kaotas maailma edetabelis 166. koha hoidvale Austraaliat esindavale venelannale Arina Rodionovale 6:2, 2:6, 5:7.

Uuendatud: 15:11 
Riigikogu maratonistung, kus valmis enamus 1. juulil jõustuvatest seadustest.Riigikogu maratonistung, kus valmis enamus 1. juulil jõustuvatest seadustest.
1. juulist jõustub sadakond seadust

1. juulist jõustub Eestis 257 uut õigusakti, nende hulgas on 88 seadust ja 169 määrust, mis puudutavad mitmeid erinevaid valdkondi. 

"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast
"Avatar 2" tutvustab 3D-efekti, mis saavutatakse ilma spetsiaalsete prillideta

Režissöör James Cameron plaanib tuua filmi "Avatar 2" kinodesse tehnoloogiaga, mis võimaldab tekitada 3D-efekti ka ilma spetsiaalseid prille kandmata.

Aktsiisitõusude mõjul käivad eestlased Lätist alkoholi ostmas. Õiguskantsler peab täiendavaid aktsiisitõuse põhiseadusevastaseks.Aktsiisitõusude mõjul käivad eestlased Lätist alkoholi ostmas. Õiguskantsler peab täiendavaid aktsiisitõuse põhiseadusevastaseks.
Riigikohus teeb otsuse alkoholiaktsiisi tõusu põhiseaduslikkuse kohta

Riigikohus teeb reedel otsuse õiguskantsler Ülle Madise taotluses alkoholiaktsiisi tõusu kehtetuks tunnistamiseks.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics