Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees ({{commentsTotal}})

{{1483702116000 | amCalendar}}

Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Tallinnas on mitu haiglat gripiohu tõttu uksed külastajatele sulgenud. Saluri rääkis Vikeraadio saates "Uudis+", et haiglas viibivatele juba niigi nõrgema organismiga inimestele võib gripp saada saatuslikuks ja seetõttu tuleks külastamiskeeldu mõistvalt suhtuda.

"Oleme saanud ka kõnesid, et miks nad nii kaua hoiavad kinni, tahan ju oma lähedasega, kes on haiglas, kontakti saada. See kõik on arusaadav. Aga te ei taha ju oma lähedasest ilma jääda. Nii et elame selle perioodi üle," nentis ta.

Saluri sõnul on vara rääkida gripihooaja haripunktist, sest kool algab alles järgmisel nädalal ning kooli algus on statistiliselt alati tähendanud ka haigestunute arvu kasvu.

Gripist tingitud surmajuhtumid on enamasti vanematel ja kaasuvate haigustega inimestel. Seepärast tuleks krooniliste haiguste põdejail end vaktsineerida või kui see pole tervislikel põhjustel võimalik, tuleks end vaktsineerida tema lähedastel, et nad talle grippi ei levitaks.

"Gripp ei küsi," lausus terviseameti esindaja. "Just täna sain info, see ei ole veel meie statistikas sees, kus lastehaigla teatas ühe seitsmekuuse ilmakodaniku lahkumisest ja selle põhjuseks oli gripiviirus".

Saluri arvates võiks riiklikult laiemalt mõelda, kuidas motiveerida inimesi haigena kodus püsima, et nad kiiremini paraneksid ja nakkusi teistele ei levitaks. Ta tõi näiteks Läti süsteemi, kus viirushaiguste kõrghooajal, kui on saavutatud teatud haigestumise tase, hakatakse haigushüvitist maksma alates esimesest päevast. Pärast viirusteperioodi lõppu naastakse tavapärase süsteemi juurde. Seda võiks Saluri hinnangul ka Eestis kaaluda.

Möödunud aasta viimasel nädalal oli Eestis grippi haigestunuid üle 6000 ja kasv võrreldes varasema nädalaga oli 33 protsenti. Saluri rõhutas, et tegu on suure numbriga, arvestades, et oli pühade aeg ja esmaspäeval veel arsti juurde ei saanud. Varasem kogemus näitab, et ühes nädalas haigestunute arv võib tõusta 9000-10 000 inimeseni ja see aeg on meil terviseameti esindaja kinnitusel alles ees.

Gripi ennetamiseks on parim võimalus vaktsineerimine, teine variant on hoiduda haigetest ja jälgida gripi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste kõrghooajal hoolikamalt hügieenireegleid.

Gripihooaeg algas varem kui tavaliselt

Gripihooaeg algas tänavu varem kui tavaliselt - juba jõulupühade ajal. 2016. aasta viimasel nädalal oli Eestis grippi haigestunuid juba üle 6000 ja see statistika kajastab vaid neid, kellest Terviseamet teadlik on, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Terviseameti andmetel on sel aastal grippi surnud kuus inimest, nendest noorim vaid seitsmekuune.

"Kõige rohkem on ikka põhiliselt külmetusnähud - nohu, palavik, köha. Kõhuviirused on ka aktiivsed - kõhulahtisus ja oksendamine. Meie apteegis märkame põhiliselt ülemisi hingamisteid. See on kõige problemaatilisem praegu," selgitas Apotheka proviisor Merle Niglas.

Gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste laialdase leviku tõtt on mitmed suuremad haiglad otsustanud rakendada külastuskeeldu, et seeläbi vähendada nakatumisohtu. Haiglas viibivatele patsientidele on aga lubatud viia pakke.

"Jõuluajal hakkas see levitamine pihta - meie oma laboris märkasime, et oli silmatorkav haigestumise tõus ja paljudel oli gripp kinnitatud. Miks me piirasime külastamist, on see, et inimene on nakkusohtlik üks päev enne ja esimesed päevad. Kui inimene tuleb külla oma sugulasele, ta võib nakatada palatinaabreid. Parem kaitsta oma patsiente," rääkis infektsioonikontrolli arst Aleksei Nelovkov.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael, Janet Õunapuu



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: