Metsatöösturid plaanivad miljardilist investeeringut puidurafineerimistehasesse ({{commentsTotal}})

{{1484036845000 | amCalendar}}

Metsatöösturid teatasid plaanitavast miljardilisest investeeringust kõrgtehnoloogilisse puidurafineerimistehasesse. Realiseerimisele eelneb planeerimisperiood, mille käigus tuleb teha keskkonnauuringud, leida tehase jaoks sobiv territoorium ning kaasata investoreid. Eesti Energia on valmis pakkuma potentsiaalsele suurkliendile erilahendusi.

Investorite grupp Est-For Invest OÜ teatas plaanist investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades moodsaimal tehnoloogial põhineva puidurafineerimistehase. Investeeringu õnnestumise korral oleks tegemist suurima tööstusinvesteeringuga Eestis.

Ettevõtte juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli selgitasid pressikonverentsil, et praegu on käsil ettevalmistusperiood, kõige varem võiks tehas valmida 2022. aastaks.

Margus Kohava sõnul on tehase kavandatav toodangumaht kuni 700 000 tonni biotooteid aastas ning toorainena tarbitava puidu maht oleks kolm miljonit kuupmeetrit aastas.

Tehase rajamine loob 500-700 töökohta kogu väärtusahelas ja 200 oskustöökohta tehases. Loodavad töökohad näevad ette väga erinevate oskustega inimesi, vajadusel tuuakse tippspetsialiste sisse ka välismaalt.

Puidurafineerimistehases suudetakse toota palju enamat kui üksnes tselluloosi, millest teha paberit, kartongi ja majapidamispaberit. Lisaks plaanitakse tselluloosist toota tekstiili, viskoosi, nanotselluloosi ja komposiitmaterjale; ligniinist saab toota biokütuseid ja süsinikkiudu; tahkest kütusest toodetakse biokütuseid ning tootmisjääkidest tehakse väetist ja proteiini. Eesmärk on toota võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid.

104 000 Eesti leibkonda saaks otsest kasu oma tooraine müügist tehasele.

Keskkonnamõjud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast, kuid eesmärk on rajada moodsaim tehas, mistõttu vajatakse koostööd teadusasutustega. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Kui tänane puidueksport oleks täielikult suunatud uude tehasesse, oleks Eesti vajadused kaetud, ent kaasata saab ka Läti metsavarusid.

Otsene mõju SKP-le

Aadu Polli sõnul on uue tehase mõju Eesti majandusele positiivne, sest madalväärtuslik eksport arendatakse kõrge lisandväärtusega toodete ekspordiga. See tõstaks kauba väärtust neli-viis korda, mis suurendaks Eesti SKP-d 1,1-1,4 protsenti.

Tehas rajatakse pealinnast väja, nagu ka kõik loodavad uued töökohad. Tehas tõstab töötaja tootlikkust 7-9 protsenti.

Asukoht ei ole veel paigas: otsitakse vähemalt 100-hektarilise pindalaga maa-ala, seal peab olema kase-, männi- ja kuusepuidu kättesaadavus mõistlikul kaugusel ning transpordiks sobiv taristu saadaval. Planeerimisprotsessi jooksul vaadatakse sobiva asukohana kogu Eesti territooriumit, ühtki kohta peale Tallinna pole välistatud.

Tehas on alles ettevõtmise algetapis, kuivõrd nii mahuka investeeringu tegemine on pikaajaline ja keerukas protsess. Selles kutsutaksegi osalema teadusasutusi, et valida ühiselt välja tehnoloogia ja panna paika tehase suurus.

Juba on kaasatud väga laiapõhjaline nõunikkond, tehakse koostööd ulatuslikku oskusteavet omavate inimestega.

Uue tehasega võrreldavaks nimetas Polli välismaistest tehastest UPM-i, Metsä Gruppi ja Stora Ensot, mis samuti teevad biorafineeritud tooteid.

"Kaasaegsel tehnoloogial tehas ei tekita lõhna," kinnitas Polli.

Otsitakse investoreid

Planeerimistsüklisse jääb keskkonnamõjude uurimine ja hindamine, asukoha planeerimine ja valik, keskkonnalubade taotlused, avalikud arutelud ning tehnoloogiate analüüs ja valik, samuti kapitali kaasamine. Seetõttu ei saa investeerimisotsust teha varem kui 2019. aastal. Praegu pole protsessi veel käima lükatud, ent plaanid täpsustuvad kahe kuu jooksul.

Uurinugetapp kestab kaks-kolm aastat, enne kui tehas töösse läheb. Sel ajal tehakse sisulisi ettevalmistusi ettevõtjate ja teadlaste. Kõige varasemalt võib tehas käivituda 2022. aastal.

Investeerimingu kokkusaamiseks on vaja kaasata rahvusvaheline pankade konsortsium, lisaks on vaja kaasata strateegiline investor ja vajadusel ka finantsinvestor, kui ikka raha puudu jääb. Kas tehas jääb Eesti omanike kätte, on veel vara öelda, enne kui leitakse investorid. Ehitustööde mahte arvestades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist üldehitustööde läbiviimiseks.

Kui ei leita kestlikku lahendust projektile, võib investeering jääda ka teostamata.

Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.

Est-For Invest OÜ on asutatud 3. oktoobril. Ettevõtte omanikeringi kuuluvad metsa- ja puidutööstuskontsern AS Lemeks, Caspar Re OÜ, ärimees Peeter Männile kuuluv valdusfirma Ivard OÜ, Kaamos Group OÜ, OÜ Combiwood ja OÜ Tristafan.

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali.

Sutter: saaksime pakkuda võrgutasuta lahendust

Mahukas tehas vajab tegutsemiseks ohtralt energiat. Ehkki investorid peavad oluliseks teha ettevalmistusperioodil laiapõhjalist koostööd, siis Eesti Energiaga nad veel läbirääkimistesse asunud ei ole.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter nimetab investorite otsust julgeks, kuid terivtab otsust Eesti metsa kohapeal väärindada. Ta möönab, et kui plaan kavandatud mahus ellu rakendub, mõjutab see kahtlemata puiduturgu ja hindu.

"Kuna projekt on veel algusjärgus, siis meil mingeid koostöökokkuleppeid ei ole hetkel. Kuid kindlasti näeme koostöökohti. Näiteks praegu ehitab Eesti Energia tütarettevõte Enefit Solutions Soome metsatööstuse läbi aegade suurimale investeeringule - 1,2 miljardit eurot - Äänekoski biomassi toodete tehasele tooraine etteandeseadmeid. Sealt ja varasemalt saadud kogemust saaksime kasutada ka võimalikule Eestisse rajatavale tehasele erinevate seadmete ehitamiseks," leiab Sutter.

Sutter möönab, et energia hind on nii mahuka ettevõtmise puhul oluline kulukomponent, mistap on nad valmis pakkuma ilma võrgutasuta lahendust. 

"Võib eeldada, et sellise mahuga tehase puhul on vajalik rajada ka kohapealne energialahendus, mille osas Eesti Energial on samuti olemas kompetents, kuna oleme rajanud mitmeid elektrijaamasid viimastel aastatel. Kohapealse energialahenduse puhul saaks tööstust varustada otseliiniga elektriühendusega, mille puhul ei rakenduks võrgutasu. Samuti oleme valmis koostööks, et rajada tööstus meie täna olemasolevate elektrijaamade kõrvale, kus samuti on argumendiks konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus," ütleb Sutter.

 Potentsiaalsele suurkliendile on Eesti Energia valmis tegema ka maksuerandeid, kuigi Põhjamaadega meie elektritootjad kehtivate seaduste tõttu konkureerida ei suuda.

"Mis puudutab maksuerandite tegemist taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi osas, siis kindlasti oleks selline samm suurtööstuste puhul mõistlik. Tööstuse valges raamatus on kirjeldatud võimalikud maksuerisused energiamahukatele tootmistele ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab nende rakendamise nimel. Kuna Eesti on regioonis üks väheseid elektrit eksportivaid riike, siis oleks väga oluline selliste suurtööstuste toomine Eestisse, kuna suudame pakkuda elektrit. Kuid erinevalt Põhjamaadest ei saa praegu suurtööstustele maksuerisusi taastuvenergia tasult ja elektriaktsiisilt teha, mistõttu meil on raske Põhjamaadega selles osas konkureerida," tõdeb Sutter.

Toimetaja: Merilin Pärli



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.