Põhja-Eesti komisjon tegi valitsusele ettepanekud valdade sundühendamiseks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Haldusreformi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon andis valitsusele soovitused reformi kriteeriumitele mitte vastavate omavalitsuste kohta, muu hulgas soovitati liita Loksa Kuusalu vallaga ning Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme Jõhviga.

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kõik otsused, mis tuleb teha sundühendamise etapis, on väga pingelised ja lihtsaid lahendusi ei ole.

"Kui omavalitsused pole omavahel kokku leppinud, peab ju kaaluma kõiki asjaolusid - küll geograafilist ühtekuuluvust, kogukonnatunnet, haridusvõrku, transpordivõrku, erinevate avalike ja erasektori teenuste kättesaadavust, nii et see on pikk ja põhjalik analüüs," nentis Sarnet.

Näiteks Loksa saatuse üle oli komisjonis tema sõnul väga kirglik diskussioon, kas neil on ühisosa tekkiva Lahemaa vallaga või Kuusalu vallaga. Lõpuks otsustati viimase variandi kasuks.

Veel otsustati teha ettepanek, et Lüganuse ühineks Kiviõliga ja Illuka Alutagusega. "Nende ettepanekute üheks taustaks on ka see, et nad on omavahel juba pikalt ühinemisläbirääkimisi pidanud, nad loobusid neist detsembri lõpus. Neil on sisuliselt olemas ühinemislepingud ja me tõesti väga loodame, et nende seniste kokkulepete pealt on võimalik edasi minna," sõnas asekantsler.

Rääkides neist omavalitsustest, mis on ühinemisi läbi viinud, aga pole suutnud 5000 elanikku täis saada, näiteks Narva-Jõesuu ja Vaivara, ütles Sarnet, et komisjon teeb valitsusele ettepaneku, millises suunas neid võiks ühendada, ja valitsus otsustab ja on oma otsuses täiesti iseseisev. Seejärel saadetakse otsus omavalitsusele, kel on aega kolm kuud reageerida - kas alustada läbirääkimisi või hakata põhjendama, miks ei ole ühinemine mõistlik. Sarneti sõnul võiks Narva-Jõesuu ja Vaivara suund ühinemisel olla Sillamäe.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme kaua kestnud läbirääkimised Jõhviga jooksid ummikusse, kuid eksperdid soovitavad neil ikkagi Jõhviga ühineda. Alutagusel soovitakse leivad ühte kappi panna Illukaga, lausus asekantsler.

Komisjon jätab otsustamisel kohalikud poliitikaolud kõrvale

Paldiski, Keila valla, Vasalemma ja Padise pidasid läbirääkimisi ligi aasta ja Sarneti sõnul on neil olemas nii leping kui kokkulepped. "Selle ühinemisgrupi pudenemine oli meie jaoks kõige suurem pettumus detsembri lõpus. Sinnamaani tundus, nagu Harjumaal väga suuri probleeme ei olekski, ja siis äkki kõik senised kokkulepped pudenesid laiali. Vaadates neile otsa, ega nad ükski ei saa omaette olla. Nad on juba läbirääkimisi pidanud ja ettepanek on, et kõik nad neli peaks ikkagi uuesti laua taha kokku tulema," ütles ta ja lisas, et seal on tõmbekeskuseks Keila, mistõttu oleks loogilisim lahendus nad viiekesi kokku panna.

Probleemne kant on ka Koeru, Rakke ja Väike-Maarja. Sarnet märkis, et nüüdseks on Koeru ja Rakke teatanud, et tahaksid ühist valda teha, kuid kahjuks ei teinud nad seda vabatahtliku ühinemise perioodil.

"Täna kõige suurem vaidlus komisjonis oli, milline ettepanek teha Koerule ja Rakkele, et kas arvestada nende oma soovi ühineda, samas, kriteeriumi nad ei täidaks ja me ikkagi peaks siis ühendama Väike-Maarja või Järva valla suunas. Vaadates otsa ekspertiisidele ja uuringutele /.../ Koeru ikkagi liigub Järvamaa ja Tallinna suunas ja Rakke teises suunas, teatud jõujooned kisuvad neid kaht valda laiali," rääkis Sarnet.

Seetõttu tegi komisjon valitsusele ettepaneku, et Koeru võiks ühineda Järva valla ning Rakke Väike-Maarja suunas.

Sarneti sõnul ei arvesta komisjon kohapealset poliitilist olukorda, vaid seda, mis paistab välja kaardilt ja uuringutest - kus inimesed koolis ja tööl käivad.

"Arvan, et need on üsna mõistlikud ettepanekud," kinnitas ta.

Edasisest protsessist rääkides ütles asekantsler, et nüüd kujundab valitsus oma seisukoha ja töötab välja määruse eelnõu, mis edastatakse omavalitsustele hiljemalt 15. veebruaril. Seejärel saavad omavalitused kuni 15. maini vastuväiteid esitada ja hiljemalt 15. juuniks peab valitsus tegema lõpliku otsuse, kas anda omavalitsusele õigus jääda alla 5000 piiri või mitte. Uued omavalitsused hakkavad tööle 1. jaanuaril 2018.

Haldusreformi piirkondlikke komisjone on kolm: Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti komisjon. Neisse kuuluvad maavanemad, ühinemiskonsultandid ning rahandusministeeriumi esindajad.

Toimetaja: Karin Koppel



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: