TV3 müüb "Seitsmestesse uudistesse" hinnakirja alusel uudislugusid ({{commentsTotal}})

{{1484231558000 | amCalendar}}

Sisuturundus ehk raha eest artiklite või saatelõikude ostmine meediaväljaannetes on üha enam hoogu koguv ärimudel. Kui ajakirjanduseetika koodeks nõuab selle selget eraldamist uudislikust sisust, siis TV3 pakub klientidele müüa uudislugusid, ilma neid sisuturunduse märkega eraldamata.

Ajakirjanduseetika koodeks näeb ette, et tasutud sisu peab olema uudislikust ja toimetuse valikul ajakirjanduslikel kriteeriumitel valminud lugudest selgelt eristatav, märkides ära, et tegemist on kas reklaami või sisuturundusega.

TV3 müüb aga klientidele tasutud uudisklippe "Seitsmeste uudiste" saatesse, jättes saates märkimata, et algab tasutud uudislõik.

Nii näiteks saadeti ettevõttele, kes tundis huvi, kuidas saada "Seitsmestes uudistes" oma teemadega kajastust, vastu põhjalik presentatsioon konkreetse hinnakirjaga, milles öeldakse: "Sisuturundust pakume uudislugudena ning rubriikidena täna "Seitsmestes uudistes"". Hinnakirjast selgub, et üheminutine sisuturunduslugu uudistes maksab 1000 eurot, kaheminutine 2000 eurot ning kolmeminutine lugu 3000 eurot.

Valida võib ka konkreetse rubriigi, kuhu klient kajastust soovib. TV3 hinnakiri pakubki: "Müüdimurdjate näol on tegemist "Seitsmeste uudiste" uue rubriigiga, milles lükkame ümber rahva seas levinud „teada – tuntud“ faktid. Külastame erinevaid inimesi/ettevõtteid ning toome vaatajateni uusi põnevaid teadmisi igast eluvaldkonnast. Saatelõigu pikkuseks on 3-5 minutit. Selline uudislõik maksab 2000 eurot, millele eelnev 10-sekundiline promolõik veel 350 eurot.

Jõuludeks pakuti võimalust osta oma tooteproovimine uudisteankrute poolt. Hind: 1500 eurot. Sellega garanteeriti toote nähtavus "Seitsmeste uudiste" stuudio laual ning uudisteankrute katsetused-kommentaarid-tänusõnad.

Odavam võimalus on tutvustada oma toodet rubriigis "Eelista eestimaist", mille tutvustus ütleb: "Tutvustame "Seitsmestes uudistes" läbi uudislugude eestimaist toodangut. Ühes loos kaasame kuni kolm erinevat tootjat. Näitame mida põnevat kodumaal valmistatakse ning kust neid tooteid leida võiks." Ning lisatakse: "Kodumaise rõiva- või ehtedisaini puhul on võimalik ka tooteid uudisteankrutel loo eetrisse mineku päeval kanda."

Kuni kolmeminutise klipi uudisloos osalemine maksab 600 eurot.

Lugusid saab osta ka "Nipinurka", see on kõige kallim saatelõik. Pakkumises selgitatakse: "Nipinurk on "Seitsmeste Uudiste" rubriik, milles jagame vaatajatele põnevaid nippe, kuidas kodus erinevaid tarbe- või dekoratiivesemeid valmistada. Rubriik on eetris korra nädalas ning nipid pärinevad Nipiraamatust." 9600 euro eest on kliendil võimalus saada nähtavus oma ostukeskkonnas, kust valitakse välja vajaminevaid esemeid või tööriistu, lugudes on näha tootja esemed või kilekotid, tuuakse esile ka kliendi lisateenused, näiteks kaupade kojuvedu või nõustaja näpunäited.

Kui eelnevad hinnad võimaldasid ühekordset kajastust, siis selle raha eest saab kokku kaheksa uudislugu kahe kuu jooksul.

Analoogne on ka pakkumine "Sisustusnurgas", kus televaatajale kliendi raha eest sisustusnõu antakse - minnakse vastavasse kauplusse ja tutvustatakse seal müüdavaid tooteid, näiteks kuidas kujundada sealse sanitaartehnikaga vannituba või milliseid valgusteid sellest kauplusest valida. Hind ja nähtavusperiood on sama, mis "Nipinurgas".

Kõige soodsamalt saab nähtavust osta saatejuht Sirje Eesmaa veetavasse "Sirje elustiili" rubriiki, milles saatejuht kauneid Eestimaa kodusid külastab. Sellesse lõiku saab klient osta oma toodetest komplekteeritud kingikoti ja selle sisu tutvustuse pererahvale. Ühe saate eest peab välja käima 300 eurot.

Ei see ega ka eelnevad hinnad sisalda veel käibemaksu.

Probleemi ei oleks, kui see kõik oleks selgelt eristatav kui müüdud sisu, ent kõik on "Seitsmeste uudiste" ehk uudistesaate sisu osa ning üleminek uudistepooltunnilt sisuturunduslike rubriikideni on märgistamata, jättes lugejale mulje, et uudistesaate ajakirjanduslik osa endiselt käib - võtavad ju kõigest osa idee järgi ajakirjanduslikku usaldusväärsust müüvad toimetajad-saatejuhid-ankrud.

Nii ongi "Seitsmeste uudiste" eetrisse jõudnud mitmed klipid, kus saatejuht degusteerib ainult ühe firma verivorste või läheb ühte konkreetsesse prillipoodi omale uusi sobilikke prille otsima.

TV3: neid pakkumisi on alati tehtud

TV3 produtsent Annely Adermann väidab ERR.ee-le esimese hooga, et tema küll uudistesaatesse sisu müümisest midagi ei tea ning peab seda välistatuks, ehkki just tema on paljude selliste tasutud sisuturunduslike uudislugude autor.

Sama kanali sisuturunduse juht Egle Piirilaht aga ei näe sisuturunduse müügis probleemi, väites, et seda teevad ju kõik. Siiski keerutab ta, kui jutt läheb uudistesaatesse saatelõigu ostmisele.

"See presentatsioon, mis teil on, on lihtsalt eraldi tehtud erilahenduste presentatsioon ja see ei ole mingisugune hinnakirjapakkumine ega hinnakirjalahendus, vaid on mõeldud personaalselt, kliendist lähtuvalt, kliendikampaania puhul - kui tal on näiteks mingisugune uudisväärtuslik kampaania, siis me saame ka enda uudiseid kasutada selle kampaania edastamiseks," kommenteerib Piriilaht ERR.ee-le.

"See on olnud selline tava osa kommertskanalil, et me kasutame kõiki, täpselt samamoodi nagu tooteasetust ja muid selliseid lahendusi - see ei ole tegelikult mingi eriti üllatav osa," ei näe Piirilaht uudislõikude müügis erilist uudist.

Ta jääb siiski selle juurde, et igaüks uudistesaatesse saatelõiku sisse osta ei saa, sest eelduseks on ka teema uudisväärtus, mille üle otsustatakse koos uudistemeeskonnaga.

"Ei, see päris nii ei ole, et saab endale lihtsalt osta uudisteesse aega. Oleneb täiesti, kas sellel asjal on uudisväärtust ja kas me saame seda kampaaniasse kaasata. Selle üle otsustame mina ja uudistetiim - see peab olema ajakirjanduslikult kokku pandud ja uudisväärtusega."

Piirilaht selgitab, et sisuturunduslikke uudislõike teeb üksnes uudisteosakond, seda klient ise ette kirjutada ei saa.

Kaua klientidele selliseid võimalusi pakutud on, ei oska Piirilaht öelda - tema on TV3-s töötanud üksnes seitse kuud. "Aga neid pakkumisi on ikka tehtud, alati," kinnitab ta.

Sisuturunduslike materjalide vastavalt märgistamist ja arusaadavat eraldamist uudistest Piirilaht vajalikuks ei pea.

"Hetkel see seadusega ette nähtud ei ole ja hetkel me seda ei tee ja kuna see ei ole otseselt ka mingi toode, mida me müüme, vaid meie enda otsustada, kas me tahame seda teha või mitte, siis hetkel me ei ole selleks põhjust näinud," põhjendab ta.

Ehkki ERR.ee käsutuses on hinnakiri koos selgitusega, et TV3 pakub sisuturundust uudislugudena ja rubriikidena "Seitsmestes uudistes", jääb TV3 "Seitsmeste uudiste" produtsent Annely Adermann selle juurde, et uudislugusid uudistesaatesse osta ei saa.

"Uudislugusid ei saa osta ja mingit hinnakirja selleks ei eksisteeri. Saate lõpus on aga meelelahutuslik osa, kus erinevad koostööd, st eelkõige rubriikide toetamine on võimalik. Kõik, mis eetrisse jõuab, on kooskõlastatud toimetusega ning teema peab vaataja jaoks olema köitev, meelt lahutav, õpetlik ehk siis - huvipakkuv," väidab Adermann.

Siiski on ka meelelahutuslik pooltund "Seitsmeste uudiste" ehk uudistesaate osa ning selles probleem seisnebki, et vaataja jaoks ei ole uudislik osa selgelt eristatud meelalahutuslikust, tasutud saateosast.

Tammerk: see on nii eetika- kui seadusvastane

ERR-i ajakirjanduseetika nõunik ja Pressinõukogu liige Tarmu Tammerk peab seda nii eetika- kui seadusevastaseks.

"Uudistesaates makstud materjali esitamine on selges vastuolus ajakirjanduseetika nõuetega. Tasutud materjal peab olema auditooriumi jaoks arusaadavalt ja märgatavalt eristatud ajakirjanduslikust sisust. Kinnimakstud lugu ei olegi definitsiooni järgi uudis, vaid reklaam või suhtekorraldusmaterjal," selgitab Tammerk. "Ka meediateenuste seadus ei luba uudislugudena esitada spondeeritud sisu," lisab ta.

Ka teised era- ja munitsipaaltelekanalid võimaldavad mitmete ettevõtjate kinnitusel raha eest uudistesaatesse oma teemadega "sisse" saada, kuid ametlikku hinnakirja neil pole ning nad jätavad sisu osas omale vabamad käed. TV3 eristub teistest just selge hinnakirja poolest.



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.