Video: kaitseministriks pürgiv erukindral Mattis toetab USA sõjalist kohalolu Baltimaades ({{commentsTotal}})

{{1484230448000 | amCalendar}}

USA Senati relvateenistuste komitee kuulas neljapäeval Donald Trumpi poolt kaitseministriks pakutud erukindral James Mattise selgitusi. Kandidaat kinnitas kuulamisel, et toetab USA vägede alalist kohalolu Balti riikides ning märkis, et Venemaa üritab NATO-t lõhestada.

Mattis teenis rohkem kui neli aastakümmet USA merejalaväes ja juhtis mitmeid operatsioone muu hulgas Lähis-Idas. Ametist lahkumise järel on praegu 66-aastane Mattis töötanud nõunikuna.

James Mattis kinnitas kuulamisel, et toetab USA vägede alalist kohalolu Balti riikides, vahendas Politico.

Komitee esimees, Senaator John McCain ütles kuulamisel, et naasis äsja visiidilt Balti riikidesse, Gruusiasse ja Ukrainasse ning märkis, et need riigid on väga mures NATO pühendumise pärast neile.

"Üks suuremaid prioriteete, mis Balti riikidel on, on USA alaline kohalolu. Mitte baas, vaid kohalolu. Kas sa nõustud sellega?" küsis McCain.

Alguses Mattis püüdis küsimust Ida-Euroopa kohta vältida, öeldes, et ootab kuni Trumpi riiklik julgeoleku meeskond on paika pandud, kuid McCaini surve peale ütles Mattis, et nõustub.

Mattis on käinud Eestis 2011. ja 2008. aastal.

2011. aastal Eestis kahepäevasel visiidil viibinud Mattis kohtus tollase peaministri Andrus Ansipi, kaitseministri Mart Laari ja kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga ning osales kaitsepoliitika konverentsi ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) raames seminaril.

Mattis on oma varasemates avaldustes korduvalt rõhutanud NATO tähtsust ning avaldanud toetust Ukrainale. Trumpi valikut on kiitnud ka mitmed tulevase presidendi suhtes kriitilisi avaldusi teinud senaatorid nagu vabariiklased John McCain ja Lindsey Graham ning ka mitmed demokraadid.

Erukindral Ants Laaneots ütles detsembris ERR-i uudisteportaalile, et tegemist on Eesti jaoks hea valikuga kaitseministri kohale, sest Mattis on siinse olukorraga hästi kursis.

"Ta teab meist hästi, ta teab meie olukorda ja selles mõttes ei ole talle vaja palju seletada, mis on meie julgeolekuriskid," lisas Laaneots.

Mattis: Venemaa üritab NATO-t lõhestada

Mattis ütles, et NATO on ja jääb USA julgeolekupoliitika nurgakiviks. USA peab tema sõnul tegema tihedat koostööd liitlastega, et vajaduse korral tagada nende kiire kaitse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta märkis, et on täielikult Venemaaga suhete parandamise poolt, kuid tema sõnul tuleb ka mõista, mis on Venemaa tegelikud eesmärgid. Mattis süüdistas senatis kuulamisel Venemaad katsetes NATO-t lõhestada.

"Olen vaadanud kolme presidendi katseid luua uus suhe Vladimir Putiniga. Kõik kolm on olnud täielikud läbikukkumised. Kas peaksime suhetes Vladimir Putiniga neid ajaloo õppetunde eirama?" küsis senaator John McCain Mattiselt.

"Ma ei ole kunagi leidnud tuleviku kujundamiseks paremat viisi, kui ajalukku vaatamine. Alates Jaltast oleme palju kordi püüdnud Venemaad positiivselt hõlmata. Edu on meid saatnud harva. Arvan, et kõige olulisem on mõista reaalsust, mis meid härra Putiniga suheldes ümbritseb, mõista, et ta püüab lammutada Põhja-Atlandi Allianssi," vastas Mattis.

Mattis avaldas arvamust, et USA "peab astuma lõimitud samme - majanduslikke, diplomaatilisi ja sõjalisi, samuti tegema tööd meie liitlastega, et tagada kohane kaitse".

Rääkides Vene-USA suhete väljavaadetest tervikuna, rõhutas erukindral, et "ajalugu ei ole sirgjooneline".

"Meil on pikk nimistu katseid teha Venemaaga positiivses võtmes koostööd, kuid õnnestunud katsete nimekiri on suhteliselt lühike," ütles Mattis.

Samuti tegeleb Mattise sõnul Hiina oma naabrite usalduse õõnestamisega.

Maailmakord on "suurima rünnaku all alates Teisest maailmasõjast ning see lähtub peamiselt Venemaalt, terrorigruppidest ja Hiina tegevusest Lõuna-Hiina merel," sõnas ta.

"Venemaa tekitab suurt ärevust mitmel rindel ja Hiina õõnestab usaldust mööda oma perifeeriat," sõnas Mattis.

USA vastvalitud president Donald Trump on korduvalt kiitnud Putini juhivõimeid ja kõnelenud tihedamate USA-Vene suhete poolt.

USA peab tegema koostööd Hiinaga nii palju kui võimalik, kuid olema samas valmis ka astuma vastu ebasobivale käitumisele, kui Hiina otsustab tegutseda USA huvide vastu, ütles Mattis.

Duumaliige nimetas Mattise avaldusi populismiks

Vene riigiduuma kaitsekomisjoni aseesimees Andrei Krassov nimetas populismiks James Mattise süüdistusi, et Venemaa püüab NATO-t lõhestada.

"Praegu on väga moodne süüdistada Venemaad kõigis pattudes. Algul nägime seda tegemas Balti riike ja Poolat ning nüüd on selle teema üles võtnud ametist lahkuv administratsioon ja mõned uued kandidaadid," lausus Krassov neljapäeval Mattise avaldust kommenteerides.

"Kõik see on puhas populism ja katse plusspunkte teenida," lausus duumakomsjoni aseesimees.

"Milleks süüd teiste kaela veeretada? NATO püüab ennast ise hävitada oma halvasti läbi mõeldud poliitikaga tõmmata allianssi Ida-Euroopa riigid, tulla lähemale Venemaa piiridele, täristada mõõku," lausus Krassov.

"Mida rohkem riike NATO-ga ühineb, seda nõrgem on USA kontroll alliansi üle. Ühtlasi ei suuda USA juhtida omaloodud terroritõrjekoalitsiooni, suutmata korraldada koostööd rahvusvahelisi terrorismi vastu," lausus seadusandja.

Erukindral vajab Kongressilt erandi tegemist, see aga ei pruugi ladusalt minna

Mattise kandidatuur erineb teistest Trumpi poolt välja käidud valikutest selle poolest, et Kongress peab tegema erandi föderaalseadusesse, mille kohaselt ei tohi kaitseminister olla tegutsenud aktiivteenistuses viimase seitsme aasta jooksul. Kongress on varem taolise erandi teinud vaid ühel korral, kui nimetas 1950. aastal ametisse kindral George C. Marshalli.

Erandi peavad tegema nii Esindajatekoda kui ka Senat ning Vabariiklikul Parteil pole piisavalt saadikuid, et erandi tegemist ilma demokraate arvestamata läbi suruda.

Kuigi paljud demokraadid on olnud Mattise suhtes positiivselt meelestatud, tegi Trumpi üleminekumeeskond hiljuti ühe otsuse, mis tõi kaasa Demokraatliku Partei meelepaha ning ähvardused erandi tegemist tõkestada, kirjutab Politico.

Kuna Mattise puhul on vaja nii Esindajatekoja kui ka Senati heakskiitu, siis eeldati, et Mattise kuulamine korraldatakse mõlemas kojas. Trumpi meeskond aga teatas, et Mattist nad Esindajatekotta küsimustele vastama ei saada ning piirdutakse vaid Senati kuulamisega nagu kõikide teiste ministrikandidaatide puhul. Kusjuures märkimisväärne on see, et allikate kinnitusel oli Mattis ise igati valmis mõlemas kojas küsimustele vastama.

Esindajatekoja demokraate selline samm ärritas ning ka sealsed vabariiklased arvasid, et see ei olnud Trumpi meeskonna poolt eriti hea käik.

Washington Post on varem kirjutanud ka seda, et Mattise ja mõne Trumpi meeskonna liikme vahel on tekkinud pingeid, mis puudutavad näiteks Pentagoni mõningaid ametikohti.

Senatikomitee kiitis heaks seaduse Pentagoni uue juhi jaoks

USA senati relvateenistuste komitee kiitis neljapäeval heaks seaduse, mis võimaldab erukindral James Mattisel saada uueks kaitseministriks.

Vabariiklaste juhitav komitee võttis seaduse vastu häältega 24-3 pärast seda, kui Mattis vastas komitee liikmete küsimustele.

Seadus tühistab senise korra, mis keelas erusõjaväelastel valitsusametis töötamast seitsme aasta jooksul pärast tegevteenistusest lahkumist. Mattis läks erru 2013. aastal.

Seaduse peavad jõustumiseks heaks kiitma senat, esindajatekoda ja president.

Mattisest saab esimene kaitseministrina töötav erukindral pärast George Marshalli aastatel 1950-1951.

Mattis teenis rohkem kui neli aastakümmet merejalaväes ja juhtis mitmeid operatsioone muu hulgas Iraagis ja Afganistanis. Ametist lahkumise järel 2013. aastal on 66-aastane Mattis töötanud muu hulgas nõunikuna.

Videot Mattise kuulamisest saab vaadata käesolevas artiklis: 

 

 

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.