Vabaerakond loobus Krištafovitši parteist välja heitmisest ({{commentsTotal}})

Jevgeni Krištafovitš.
Jevgeni Krištafovitš. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vabaerakonna juhatus arutas neljapäeval erakonna liiget Jevgeni Krištafovitšit puudutavat pöördumist ning otsustas, et kuigi Krištafovitši käitumine on väga vale, antakse talle veel üks võimalus.

Juhatus sedastas, et Jevgeni Krištafovitš on suhelnud oma erakonna liikmetega koosolekute ja kohtumiste asemel meedia kaudu ning teinud seda erakonda kahjustaval moel. Erakonna hinnangul on tema kriitika olnud enamasti asjatundmatu. 

"Juhatuse liikmed mõistavad, et Jevgeni Krištafovitš ise ei saa või ei soovi sellest aru saada. Juhatus volitas temaga suhtlema Elo Lutsepa. Vabaerakonna liige peab oskama valida suhtlemisel ja ka oma eriarvamust väljendamisel viise, mis ei kahjusta erakonna mainet ning liikmete õigusi ja ootusi," teatas partei.

"Kui erakonna kahjustamine edaspidi ei lõpe, on Vabaerakonna juhatusel võimalus selle teema juurde tagasi pöörduda," lisas Vabaerakond.

Krištafovitš pöördus neljapäeval enne erakonna juhatuse koosolekut Facebookis partei toetajate poole. Ta märkis, et Eesti poliitikas on pretsedenditu, kui "asutajaliikme väljaviskamist erakonnast algatab isik, kes ise erakonda ei kuulu, aga kes kehtestab meie Riigikogu fraktsioonis käitumismalli, mida me alati nimetasime poliitiliseks korruptsiooniks, toetab sahkerdamist katuserahaga ja sunnib meid loobuma meie põhimõtetest".

"Erakonna, eriti opositsioonierakonna eesmärk peab olema teha läbimurde poliitilises elus, aga selle asemel me juba pea kaks aastat seisame Riigikogus paigal. Meie fraktsioon uhkeldab sellega, et neil on statistika järgi kõige rohkem sõnavõtte ja arupärimisi. Ma ei saa hästi aru, kuidas on ometi võimalik parlamendis kõige rohkem rääkida ja üldse mitte midagi öelda, ja pealegi veel kaotada oma viimastki maailmavaadet," lisas ta.

"Ehedam näide meie esindajate müüdavusest oli muidugi diil Keskerakonnaga, kui valitsusse saamise nimel nad asusid avalikult kaitsma koostöölepet Ühtse Venemaaga. Nojohhanstrauss! Iga teine meie valija oleks parema meelega endal käsi maha raiunud, kui hääletanud selle poliitika poolt! Seetõttu meie praegune toetus nii rekordmadal ongi," kirjutas ta.

Krištafovitši kritiseeris Vabaerakonda möödunud aasta lõpus nn katuserahade jagamisel ja muutus seetõttu erakonna juhtidele ebameeldivaks.

Krištafovitš märkis katuseraha jagamist kommenteerides: "Aastal 2015, kui paha Reformierakond näitas meie fraktsioonile keskmist sõrme katuseraha jagamisel, otsustas Vabaerakonna Isamaa tiib teha nägu, et ei tahagi seda raha, ehk mängida püha süütust üheksandal raseduskuul. /.../ Aasta on möödas, toetusprotsent on 10 punkti võrra madalam, Reformierakond enam ei sega ja ennäe imet: seesama [riigikogu liige Andres] Ammas juba nõuab Vabaerakonnale rohkem katuseraha oma sõpradele jagamiseks ning pahandab kesikutega, et uue koalitsiooniga ainult tühja 300 tuhat pappi saab."

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik on öelnud Postimehele, et mitu erakonna liiget on tema käitumisest tõsiselt ärritatud: "Eeldan, et kui liikmed selles asjas juhatuse poole pöörduvad, siis juhatus seda ka vastavalt kehtivale korrale menetleb ja otsuse langetab."

Samas pole Talvik ise erakonna liige.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on Krištafovitši käitumine ebameeldiv, kuid tema võimalikku parteist välja heitmist ei soostunud Herkel detsembris kommenteerima: "See on teema, mida erakonna esimees ei kommenteeri enne, kui see jõuab faasi, kui on vaja otsus teha."

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: